Kõpu mõis
Õhtuti võis ta minuga tunnikese tennist mängida või ratsutada. Sinna oli
lubatud tulla ka õel Annal koos inglannast guvernandiga. Poisil oli suvel kaks
lõdvestuspäeva. Üks neist oli isa sünnipäev. Tolleaegse balti aadli traditsioonide järgi
peeti seda pidusöögina, kuhu tulid külalised naabrusest ja sõpruskonnast. Teine vaba
päev kulus looduses viibimisele. Mõisas oli kujunenud traditsiooniks mööda jõge 35 km
kaugusel asuvasse mõisa metsa. See osa metsast oli nn alammetsniku kontrolli all ja sinna
korraldati ikka igasuguseid väljasõite. Ka paat, millega sõideti, oli eriline, See oli
voolitud ühest haavapuu tüvest (haabjas). Sõites see kõikus ja oli üldse kuidagi ebakindel.
Enne õhtusööki käis Alfred meelsasti ratsutamas. Kuni pimedani võis ta neidudega
tennisemängu harjutada.
Suure-Kõpu mõisa hooned
1825. aastal põles maha vana härrastemaja, mille asemele ehitati esinduslik
kahekorruseline klassitsistlikus stiilis mõisaloss. Hoone valmis 1847