Kohtunik eluaegne Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed Muud kohtunikud president Riigikohtu ettepanekul Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena 18. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: Kohtusüsteem kolmeastmeline: Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjad ning halduskohtud – kaebused ametiasutuste ja isikute vastu Ringkonnakohus-Apellatsioon Riigikohus-Kassatsioon (alamkohtute menetlusnormide täitmise ülevaatamine). Otsus on lõplik 19. Ombudsman ehk õigusvahemees- Huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja –isikutega Õiguskantsler- Teostab järelvalvet õigusaktide üle Riigikotrolör- riigi vara säilimine, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli korraldamine, riigikontrolli struktuuri määramine ja tegevuse üldjuhtimine. 20. Euroopa Inimõiguste Kohus: Inimese, juriidilise isiku või osalusriigi kaebus
aastal Ühendriikide kaasusest Madisson vs Malbury. See kaasus tehti olukorras, kus Kn ega ükski teine seadus ei öelnud, mida teha siis, kui vastuolus on Kn ja tavaline seadus. Ülemkohus leidis, et Kn on riigi kõrgeim seadus ja teised seadused peavad olema sellega kooskõlas. K-ga mittekooskõlas olevaid seadusi ei tohi rakendada (USAs jäävad formaalselt kehtima). Kujunes välja uus kontrollisüsteem, mis oli eeskujuks ka muule maailmale. USAs Ülemkohtu ette saab K-lisus tulla läbi alamkohtute. Ülemkohus omandas võrdväärse positsiooni teiste võimuharude kõrval (parlamendi, valitsuse). (New Deali ajal võttis Roosevelt vastu seadusi, mis nägid ette riigi sekkumist majandusse kasutas ära senati demokraatlikku enamust ja seda, et Ülemkohtunike arv ei olnud fixeeritud. Lubas nimetada ametisse niipalju demokraatlikke kohtunikke kui vaja, et tahet läbi suruda). PSJ-s eristatakse 2 mudelit: 1) 1803.a kaasusest välja kasvanud USA mudel. Euroopas kasutatakse seda Soomes,
annaabi.ee 
