Ühiskonnaõpetus §1.3 - KELLEST ÜHISKOND KOOSNEB
põllumajanduses aga ainult 10 protsenti Eesti tööjõust. Töökoht, amet ja haridustase määravad
inimese sissetuleku. Töötu kuulub kõige vaesemate hulka, samuti on madala haridustasemega
inimesel suurem oht oma töökoht kaotada. Niisiis on elukutsel ja töökohal oma osa rahvastiku
kihistumises. Kui sotsiaalne struktuur näitab inimest jaotust teatud tunnuste alusel, siis
sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestus. Räägitakse kõrgklassist ja
alamklaasist, rikastest ja vaestest. Kõrgemasse kihti kuuluval inimesel on ühiskonnas
auväärsem positsioon, tal on rohkem ressursse. Ressursid pole ainult rahalised või varalised,
kõrgklassi inimesel on paremad võimalused hariduse omandamiseks, st et ta evib üldjuhul ka
viimseid ressursse. Piisavat sissetulekut omav inimene saab ju teha kulutusi ka oma vaimsete
ressursside suurendamiseks tal on võimalik osta raamatuid, käija teatris, kasutada kodus
internetti