5. dünastia (u 2490 2340) valitsejad loobusid hiigelpüramiidide rajamisest tagasihoidlikumate kasuks. Tõusis päikesejumala Ra kultuse tähtsus: valitsejad pidasid end Ra pojaks ja rajasid päikese templeid. Esimene vaheperiood (7. 11. dünastia) u 2180 1991 7. ja 8. dünastiate valitsejad (u 2180 2160) vahetusid peaaegu iga aasta tagant, mis annab tunnistust võimu ebastabiilsusest. Seejärel jagunes riik vähemalt kaheks: Alamegiptuses valitsesid Herakleopolise kuningad (9. 10. dünastia), Ülem-Egiptuses aga Teeba kuningad (11. dünastia). U 2040 võitis Teeba valitseja Mentuhotep II (u 2060 2010) Herakleopolise valitsejat ja ühendas kogu Egiptuse oma võimu alla. Keskmine Riik (12. 13. dünastia) u 1991 1650 Teeba valitseja Amennemes/Amenemhet I (1991 1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi
Mõned üksikud saagiretked tehti ikka. 24-23 saj ekr tsentraliseeritud kuningavõim nõrgenes. Nende sajandite jooksul ülikute hauakambrid mutuvad järjest uhkemaks ja sealt leiatavd biograafiad järjest ülistavamaks. UMBES 2200 KUNINGAVÕIM ENAM EI TOIMUNUD. SEALT TULI 22-21 SAJ NN ESIMENE ÜLEMINEKUPERIOOD. KUNINGAD VAHETUSID PMST IGAL AASTAL.(krt, caps lock jäi peal). Pärast seda jagunes riik kaheks: alam ja ülem egiptuseks. Alamegiptuses sai pealinnas mini Helopolis tähega, Ülemegiptuses Teeba. Hilisemates tekstides kujutatud seda nn "kaose ajajärguna". Seda ilmestab ka keskmise riigi ajast päeit Ipuveri kirjad (ühe üliku nutulaul, bandiidid märatsevad, tööd ei tehta, surnuid ei austatada, ühesnaga ptsis värk). 22 sajand ekr pli üldine kriisisajand suurel regioonil ( ka mesopotaamias, huttide sissetung, Akkadi riigi langus, Kaananis tagasilanguse aeg, Egeuse mere äääres samamoodi). Üks selle mõhjuseks