Mitmekeelne oskussuhtlus
aru, mida kuuldav-loetav tekst tähendab, ja tähendamine on teksti,
mitte kuulaja omadus. Niimoodi on ju must valgel kirjas; kõik terved
inimesed saavad aru ühtmoodi ja kui keegi saab aru teisiti, siis ta kas
pole terve või lihtsalt eksib.
Seda keelendi objektiivselt õiget tähendust nimetatakse semanti-
liseks tähenduseks, tekstitähenduseks, sõnastikutähenduseks või sõna-
sõnaliseks tähenduseks.
Kui keeleteaduse alamdistsipliinide hulgas teha vahet semantika ja
pragmaatika vahel, nagu kaua on tehtud, siis võib keelendit konkreetses
suhtlussituatsioonis kasutada ka tema semantilisest tähendusest
erinevas, näiteks ülekantud või iroonilises tähenduses, mida kirjeldab
pragmaatika. See vahetegemine aga põhineb ikkagi vaikival eeldusel, et
semantika on olemas, huvitav ja koguni seisab kuidagi pragmaatikast
eespool. Üritame allpool näidata, et see pole ainus võimalik asjade
nägemise viis.
3