Soomes Valamo kloostris.Alates 1936. aastast teenis Aleksei altaripoisina Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kirikus preester Joann Bogojavlenski juures. Sõja-aastatel hoolitses ta koos isaga Tallinna ümbruse vangilaagrites viibinud õigeusuliste hingeliste ja materiaalsete vajaduste eest.1944. aastal pühitseti 15- aastane noormees alamdiakoniks. Edaspidi oli ta kolme aasta kestel piiskoppide Paveli ja Issidori vanem alamdiakon. Muuhulgas kuulus tema ülesannete hulka sõja tõttu suletud Aleksander Nevski katedraali ettevalmistamine ja taasavamine jumalateenistusteks 1945. aastal.Maist 1945 kuni oktoobrini 1946 teenis Aleksei Ridiger Aleksander Nevski katedraali peaaltaris. Seejärel viidi ta üle Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kiriku köstriks ning sealt omakorda 1947. aastal Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani pühakuju) kirikusse. Selles kirikus oli novembris 1946 esipreestrina tööle asunud tema isa Mihhail
Ametisse saamiseks pidi maksma lõivuks ühe aastasissetuleku ehk annaadi. Mõned alad (nt Poola, Inglismaa) tasusid paavstile otsest maksu (nn Peetruse penni) see polnud aga kindel maks. Summad olid kokku suured ja seetõttu oluliseks tööks pankadele. Vaimulikkond Vaimulikkudel oli immuunsus ilmalikust seadusest ehk Rooma seadusest. Vaimulikkond oli ka selgelt hierarhiline pühitsuse hierarhia ei olnud aga ametite hierarhia. Kõrgpühitsused olid madalaimast kõrgema poole: alamdiakon diakon preester piiskop. Diakon ei tohtinud läbi viia armulauda, preester ei tohtinud pühitseda uusi preestreid. Kõrgemaid vaimulikke (piiskoppe ja peapiiskoppe) nim ka prelaatideks. Kardinalid oli ajalooliselt Rooma ja selle ümbruse piiskopid, kes abistasid paavsti. Hiljem muutusid nad kõrgemaks ametkonnaks kirikus nende ülesanne on näiteks valida paavsti. Vaimulikkond jaguneb regulaar- ja sekulaarkleerusteks. Regulaaride elu
annaabi.ee 
