Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Dispuutidel õpiti omandatud materjali kasutama arutlustes ja vaidlustes. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis oli eelaste. Kõrgem aste õpingutes oli kas usuteaduskond, õigusteaduskond või arstiteaduskond. Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele
Kasutas teisi ära st ehitati maju jne koguti nodi peo jaoks. Pealik sai orkunnimise eest kingitusi, mille eest sai palju naisi osta keda omakorda sai tööle panna. Need kasvatasid siis palju sigu kellest saab pidu jne samuti siis mingis mõttes ümberjagaja. Vahe selles, et nende võim ebakindel st pidev konkurent, pidi olema pidevalt valveln et keegi teda üle ei trumpaks. Selle süsteemi võttis Sahlinsi oma hilisemas raamatus üle ja nimetas selle chiefdomi alamastmeks, millest arenes chiefdom. Kui big-man suudab oma võimu ja positsiooni kindlustada ja muuta selle päritavaks kujuneb temast chiefdom. Sellest kujuneb omakorda pealikuvõim, millest tingitult suur kihistumine jne, et kogu seda jama käigus hoida, kujunebki riik. Pealiku autoriteedist saab järk-järgult sunniaparaat. Ka riik kujuneb ümberjagamise süsteemina ja on seega kogu ühiskonnale kui tervikule kasulik. Erinevalt siis teistest pole riik pealesurutud moodustki, vaid kasulik
annaabi.ee 
