METSASEADUS Seaduse ülesanne ja tegevusala Metsaseadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Juhtum Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Tema sõnul oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Tekkinud keskonnakahju suurem kui 76000 krooni. Milliseid seaduse punkte rikuti? § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine. § 69. Raieõiguse ja...
Ehkki Eesti põhiseaduse § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Sellest sättest on siiski võimalik tuletada põhiõigusena õigust puhtale keskkonnale selle õiguse kaitseks saab isik nõuda riigilt nt keskkonnanormide täitmist või keskkonnakaitseks vajalike meetmete rakendamist.12 Kaevandamine on reguleeritud kaevandamisseaduse ja maapõueseadusega ning vastavate alamaktidega. Lisaks haakuvad kaevandamise valdkonnaga ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, veeseaduse, keskkonnamõjude hindamise seaduse, jäätmeseaduse ning paljude muude seadustega. Kaevandamisalast riiklikku järelevalvet teevad Tehnilise Järelevalve Amet (ohutusnõuete järgimise kontrollimine) ja Keskkonnainspektsioon (maavara kui ressursi kasutamise kontrollimine). Varude arvele võtmise ja
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega . Seadusandlikud aktid- Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ja selle alamaktidega: · Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord; · Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; · Töötajate tervisekontrolli kord; · Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord; · Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; · Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Esmaabi korraldus ettevõttes;
kogutavate andmete võrdlemiseks ning pädevate hinnangute andmiseks, sh seoses eluasemekorraldusega. 69. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2004 alusel Käesoleva standardi puhul on lähtutud põhimõttest, et eesmärgina püstitatud üldmõiste korrashoid' jaotatakse üksikuteks arusaadavalt kirjeldatavateks, mõõdetavateks ning kontrollitavateks tegevuste komponentideks (üksiktegevused). Sel juhul on erinevate alamaktidega (sh lepingute juurde kuuluvate töökirjeldustega) võimalik kirjeldada vajalikke tegevusi (koos võimalike piirangutega täitmisele) ja/või tegevustega saavutatavaid tulemusi ning selle saavutamiseks kulunud ressursse, s.o hinnata tehtud kulutusi. Kõik kinnisvara korrashoiuga seotud tegevused on käesoleva standardiga liigitatud hierarhiliselt, määratledes liigituse kolm põhilist tasandit. Kõige kõrgemal (hierarhia esimesel) tasandil on kinnisvara
õigusaktide ettevalmistamiseks, kogutavate andmete võrdlemiseks ning pädevate hinnangute andmiseks, sh seoses eluasemekorraldusega. 69. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2004 alusel – Käesoleva standardi puhul on lähtutud põhimõttest, et eesmärgina püstitatud üldmõiste korrashoid' jaotatakse üksikuteks arusaadavalt kirjeldatavateks, mõõdetavateks ning kontrollitavateks tegevuste komponentideks (üksiktegevused). Sel juhul on erinevate alamaktidega (sh lepingute juurde kuuluvate töökirjeldustega) võimalik kirjeldada vajalikke tegevusi (koos võimalike piirangutega täitmisele) ja/või tegevustega saavutatavaid tulemusi ning selle saavutamiseks kulunud ressursse, s.o hinnata tehtud kulutusi. Kõik kinnisvara korrashoiuga seotud tegevused on käesoleva standardiga liigitatud hierarhiliselt, määratledes liigituse kolm põhilist tasandit. Kõige kõrgemal (hierarhia esimesel) tasandil on kinnisvara korrashoiu komplekstegevused,
arusaadavate õigusaktide ettevalmistamiseks, kogutavate andmete võrdlemiseks ning pädevate hinnangute andmiseks, sh seoses eluasemekorraldusega. 67. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2010 alusel Käesoleva standardi puhul on lähtutud põhimõttest, et eesmärgina püstitatud üldmõiste korrashoid jaotatakse üksikuteks arusaadavalt kirjeldatavateks, mõõdetavateks ning kontrollitavateks tegevuste komponentideks (üksiktegevused). Sel juhul on erinevate alamaktidega (sh lepingute juurde kuuluvate töökirjeldustega) võimalik kirjeldada vajalikke tegevusi (koos võimalike piirangutega täitmisele) ja/või tegevustega saavutatavaid tulemusi ning selle saavutamiseks kulunud ressursse, s.o hinnata tehtud kulutusi. Kõik kinnisvara korrashoiuga seotud tegevused on käesoleva standardiga liigitatud hierarhiliselt, määratledes liigituse kolm põhilist tasandit. Kõige kõrgemal (hierarhia esimesel) tasandil on kinnisvara korrashoiu
annaabi.ee 
