aprillil ja Saaremaal. Eestlased hakkasid vastu saksa feodaalide rõhuvale võimule, et oma iseseisvust taastada. Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased, kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel.
koolikorralduse alused, mis määrasid luterlikes maades (ka Eestis) enam kui paari-kolme sajandi kestel hariduse sisu. Koolide asutamise eesmärk oli kahesugune. Esmajoones tuli koolt kanda pastorite ja teiste kirikuteenijate järelkasvu ning haritud ametnike väljaõpetamise eest reformatsiooniga kaasa läinud maahärrade tarbeks. Teiseks põhieesmärgiks oli rahvahulkade kasvatamine vagadeks ja kuulekaiks alamaiks luterliku usudoktriini vaimus. Luterluse omaks võtnud maades laienes tunduvalt haridusesaajate ring. Siiski piirdus haridus rahva jaoks vaid hädavajalike algteadmistega. Põhiline oli, et rahvas oskaks lugeda emakeelset piiblit ja saaks osaleda kirikuelus." 15 Talurahva lastele pidid hakkama õpetust andma köstrid, aga see edenes päris visalt. Näiteks 1680. aastal Liivimaa Eesti alal ametis olnud 11 köstrist on
Venelastel olid tulirelvad, mansidel aga vibud ja odad. 1590. aastal rajasid venelased Uuralite idaküljele Lozva jõe orgu kindluse ja sundisid Pelõmi mansi vürsti alistuma. Viimane tähtsaim mansi vürstkond, Konda alistati 1591. aastal, kui venelastega asus liitu handi vürstkonna Koda vürst Alats, kes vasallistaatuse vastu võttis ja sel teel oma võimu ning sõjaväe säilitas. 1643 aastal taandasid venelased aga Koda handid samasuguseiks alamaiks nagu need, kes olid vastu pannud. 17. sajandi alguseks olid mansid Vene riigile allutatud. Mansi aladele, eriti nende asuala lõunapoolsetele maadele asus arvukalt vene koloniste, kes omastasid manside maid ja kalapüügikohti ning küttisid nende metsades, hävitades röövellikult metsloomi. Kuigi 18.sajandi esimesel poolel pöörati mansid ametlikult ristiusku, on nad siiski oma usundi osalt tänapäevani säilitanud. Ristiusk on rohkem mõju
annaabi.ee 
