Majandus · Jätkus majanduse edenemine · laenuhoiuühisuste loomine · uue nähtusena krediidiühingute asutamine · Talude päriseksostmine · töö kaasajastamine · Loodi mitmesuguseid põllumajanduslikke organisatsioone · Eesti oli Tsaari-Venemaa tööstuslikult arenenumaid piirkondi Kultuur Edusammud hariduses: · Eestikeelsete erakoolide asutamine · Haridusseltside loomine · Taastatakse peaaegu kogu eestikeelne alamaastme koolide võrk · 1906 asutati esimene eestikeelne keskkool Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus Kultuur · Eesti tearti professionaliseerimine · 1906 avati Vanemuise maja Tartus · 1911 valmis Pärnu Endla · 1913 avati Estonia teatrimaja Tallinnas Kultuur · Kirjanduses toimus üleminek rahvusromantiliselt ajalt realistlikule lähenemisviisile · 1905 Noor-Eesti · kerkisid esile sellised
eelotsusega seotud. Materiaalsed (sisulised) tingimused: 1. Objekt: a. esmase õiguse tõlgendamine b. teisese õiguse tõlgendamine ja/või kehtivus. 2. Liikmesriigi kohtunikul peab tekkima kahtlus liidu õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse suhtes. 3. Küsimus peab olema asjakohane. Formaalsed (vormilised) tingimused: 1. Eelotsust saavad küsida liikmesriigi kohtud. 2. Fakultatiivne ja obligatoorne eelotsuse küsimine a) Fakultatiivne – kõik liikmesriigi alamaastme kohtud b) Obligatoorne – viimase astme kohus. 3. Eelotsuse küsimuse vormistab liikmesriigi kohus otsusena või määrusena (sõltub liikmesriigi menetlusõigusest) Euroopa Kohtu praktikas väljatöötatud tingimused: Tegemist peab olema tegeliku kohtuvaidlusega riigisiseses kohtus. Eelotsuse küsimus peab olema oluline riigisisese kohtuvaidluse lahendamiseks. Eelotsuse küsimus ei tohi olla hüpoteetiline.
TRADITSIOONILINE 1. Lähtub praegusest seisust 2. Vaatleb efektiivsust (tulude-kulude suhet) uute tegevuste osas 3. Lähtuv rahalistest näitajatest 4. Ei vaatle tegevuskäikude muutusi 5. Ei käsitle alternatiivseid võimalusi NULLBAASIST LÄHTUV 1. Lähtub nullist 2. Vaatleb efektiivsust kõikide tegevuste lõikes 3. Lähtub tegevustest ja eesmärkidest 4. Otsivad uusi võimalusi 5. Lähtub erinevatest alternatiividest ZBB EELISED: 1. Loob analüütilise atmosfääri. 2. Seob alamaastme juhte planeerimisega. 3. Võimaldab tippjuhtkonnal saada paremat pilti võimalustest. 4. Seostab võimalusi ja vajadusi ressurssidega. ZBB PUUDUSED: 1. Eeldab aeganõudvat analüüsi. 2. Oht jooksvatele programmidele. 3. Eeldab head andmebaasi, detailset kuluanalüüsi. 4. Nõuab head koordineeritust ja koolitust. Ettevõtte finantsjuhtimises on eelkõige oluline rakendada ettevõtte plaanide (eelarvete) kaitsmise süsteemi ja mitte keskenduda aruannete kaitsmisele. 11
tunde, et teavad seda inimest ja tekib nendega nö isiklik seos. Tihtipeale omistatakse nendele sellised omadused nagu milliseid kliente tahetakse ligi tõmmata. Bränd kui arhetüüp - annavad brändile elu, kuna kannavad endas tähendust, mis võimaldab inimestel nendega kui elavate asjadega suhestuda. Inimestel tekib nendega isiklik suhe. M. Goodyer’i brändi sisulise “evolutsiooni” mudel: ● mitte-brändid - selliste kaupade puhul on tegemist, mis rahuldavad pigem alamaastme inimesi ehk siis kaubad mis on asjad iseenesest, puuduvad eriomadused. ● referents-brändid - reklaamides lähtutakse eristumisele ja äratundmisele (nt mahlad) ● bränd kui isiksus - kuulub tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kaubale kinnistatakse mingisugune isiksus külge et suhestuda paremini inimestega ● bränd kui ikoon - tarbijaskonnal on väljakujunenud kõrge margiteadvus; inimesed ei pruugi seda omada aga teavad selle
seotud. Materiaalsed (sisulised) tingimused: 1. Objekt: esmase õiguse tõlgendamine; teisese õiguse tõlgendamine ja/või kehtivus. 2.Liikmesriigi kohtunikul peab tekkima kahtlus liidu õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse suhtes. 3.Küsimus peab olema asjakohane. Formaalsed (vormilised) tingimused: 1.Eelotsust saavad küsida liikmesriigi kohtud. 2.Fakultatiivne ja obligatoorne eelotsuse küsimine- Fakultatiivne kõik liikmesriigi alamaastme kohtud; Obligatoorne viimase astme kohus. 3.Eelotsuse küsimuse vormistab liikmesriigi kohus otsusena või määrusena (sõltub liikmesriigi menetlusõigusest). SELGITA MÕISTEID: ÜHISTURG, SISETURG, TOLLILLIIT- Ühisturg tähendab sisuliselt omavaheliste tollibarjääride likvideerimist selleks, et tagada kaupade vaba liikumine. Ühisturg: Legaaldefinitsioon puudub. Endise EÜ asutamislepingu art 2 sätestas, et EÜ ülesanne on luua ühisturg ning majandus- ja rahaliit
revisjoniastme kohus b) mitmeastmeline - (subordinatsiooni suhe) kõrgeim aste kassatsioonikohus, temale allub apellatsiooni kohus, madalaim allastme kohus; Apellatsioonikohus otsustab sisuliselt ise, võib saata tagasi allastme kohtule uues koosseisus. Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine. Otsus tühistatakse ja saadetakse allastme kohtule uues koosseisus tagasi või ei. Sisu osas ei otsustata. Toimub teistmismenetlus. Võib parandada alamaastme kohtute kohtuvigu: 1) Koosseisu alusel a) ainuisikulised b) kollegiaalsed 2) Funktsiooni kestvuse alusel a) korraline b) erakorraline 3) Õigusharude funktsioonide alusel a) kriminaal b) tsiviil ja majandus c) haldus d) lepitus 4) Rahvusriikluse tunnuse alusel a) rahvuslikud e. siseriiklikud b) rahvusvahelised
paljude isandate arvates talupoegade ainsaks omandiks nende alasti keha kuigi just see ongi üks põhilisi erinevusi nende ja antiikaja orja vahel. Külakogukond. Mõisa ajal oli talupoegade elu korraldanud mõis. Talud polnud krunti aetud. Töid pidi seega tegema koos, külakari käis ühises karjas. Tekkisid külakogukonnad. Vabanenud talupoegadest kujunes külakogukond. Osad mõisafunktsioonid läksid sellele üle. Oli valitav külavanem, alamaastme kohus, koosolekud jne. Valiti isikuid omavalitsustesse (12. saj Saksamaal). Talud jagatud maadena võrdselt nööriribasüsteem tuli teha koostööd põlluharimisel. St koosotsustamist. Tuli valida peale külavanema ka külakohtunik ja karjus jt. Külakogukond koosnes erinevatest õiguslikes seisundis olevatest ja majanduslikult erinevatest talupoegadest, nüüd toimus lähenemine. See ei muutnud talupoegi omavahel võrdseteks.Vaba talupoeg ei kadunud. Allood vabade
paar tuhat krooni. Töötajate arvestusi, mis tõendasid palga vähenemist ei arvestatud. Selle tulemusel halvenesid töötajate ja juhtkonna suhted veelgi. Juhid ei tohiks unustada, et tänu müüjate tööle ettevõte kasumit teenib. Nad peaksid töötajate arvamustega arvestama, mitte neid eirama, see tekitab töötajates alaväärsust ning usaldamatust juhtkonna suhtes. Töötajate motiveerimine algab nende alamaastme vajaduste rahuldamisega. Üks tähtsamaid vajadusi on turvalisuse tunne, mida annab neile püsiv sissetulek. Seega alatasustades töötajaid, kaob neil turvalisutunne tuleviku suhtes ning motivatsioon töötada väheneb. Töötajate madal motiveerituse tase tuleneb madalast palgast ning halbadest suhetest ülemustega. Juhtkond ei arvesta töötajate ettepanekutega ning tekitab nii töötajates alaväärsust. Töötajate motiveerimisel tuleks alustada nende arvamuste ja ettepanekute
vajalikku identsust või sarnasust. 1. Mudel lihtsustab alati tegelikkust. (mudelit ei õpita pähe) 2. Kui õpilasel on juba oma mudel ei vaja ta õpetaja poolt pakutavat. 3. Põhimõttelisi mudeleid tutvustada kohe vastava teema esituse alguses. Unustamine. Selleks et pingutust nõudnud probleemi näha uues valguses tuleb see mõneks ajaks unustada. Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on valmisteadmiste pagas seda enam on meil valikuvõimalusi. (eesti keelsete sõnade käänamisel tunneme ära erandid). Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) 13. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Millal peaks õpetaja vajalikud otsused langetama ja miks? (14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis
küsida ka seda, mis põhjendab NORM 2, tolle kõrgema normi kehtivust? Siis tuleb leida ka temale jällegi kõrgem NORM 3, millest tema omakorda oleks tuletatav ja selle kaudu põhjendatud. Nii tekib normide lõputu hierarhia ja paistab ilmnevat oht, et põhjendus ei jõua kunagi lõpule, st. lõplik põhjendus jääb saavutamatuks. Seetõttu oleks vajalik saavutada mingisugune baasnorm, mis ise enam põhjendamist ei vajaks, aga millele tagasi viiduna osutuksid kõik alamaastme normid põhjendatuteks. Baasnormi valik ühiskondlikus mastaabis seostub üldkehtivate väärtushinnangutega. Varasemas arhailises ühiskonnas, mis 5-ndal sajandil hakkas ulatuslikult teisenema, oli see baasnorm antud jumalate käskudega ja tegudega, millest kõnelesid müüdid. Tava ja traditsioon oli pühitsetud jumaliku sanktsiooniga. Protagoraselt on säilinud veel kolmas teosefragment, kus kõneletakse jumalatest. Eelöeldust tulenevalt
Kuidas sai inglise kuningaks William I Vallutaja lk. 50 1.6 Lääne-Euroopa ristiusu kirikute kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik 381a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vara-keskajal oli kirik ainus kultuurikandja ja vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse andjad. Misjonärid ristiusu levitajad Katoliku kiriku organisatsioon Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopkonna peakirik Kaanon ühe linna alamaastme vaimulike nimekiri Toomkapiitel oli 12st vaimulikust koosnev piiskopi abistav kogu Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Piiskopi ülesanded: · Preestrite ametisse pühitsemine · Kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine · Altarile pühitsemine · Kirikute ja kabelite sisse õnnistamine · Verevalamisest rüvetatud paikade pühitsemine · Kontrollis alamate vaimulike tööd
1. Mudel lihtsustab alati tegelikkust. (mudelit ei õpita pähe) 2. Kui õpilasel on juba oma mudel ei vaja ta õpetaja poolt pakutavat. 3. Põhimõttelisi mudeleid tutvustada kohe vastava teema esituse alguses. Unustamine. Selleks et pingutust nõudnud probleemi näha uues valguses tuleb see mõneks ajaks unustada. Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on valmisteadmiste pagas seda enam on meil valikuvõimalusi. (eesti keelsete sõnade käänamisel tunneme ära erandid). Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) D. Ausubeli tähenduslik õppimine. Õpetajapoolne materjali esitus peab olema selline mis aitaks seostuda varemõpituga. Osutamisvõtted juhtida õpilase tähelepanu materjali struktuurile. 1. esiteks, teiseks 2
EELISED 1. Paraneb juhtimisotsuste kvaliteet – otsuseid tegevad juhid on lähemal reaalsele tegevusele; 2. Suureneb otsustamise paindlikkus – võimalus teha otsuseid tegevusele lähemal; 3. Suureneb allüksuste juhtide motivatsioon – detsentraliseerimise võtmeküsimus –, mis arenevad vastutuse ja iseseisvuse kasvu tingimustes; 4. Tõuseb kogu töötajaskonna kvalifikatsioon – otsuste tegemise laienemine ja vastutuse suurendamine on heaks koolituseks alamaastme juhtidele; 5. Paraneb strateegiline planeerimine – tippjuhid on vabastatud enamusest madalataseme otsuste tegemisest ning saavad enam tähelepanu keskendada strateegilistele küsimustele. 58 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma MIINUSED 1. Detsentraliseerimine muudab keerukamaks tegevuse kooskõlastamise ja kontrolli. Ühes ettevõttes võivad olla erinevatel juhtimistasanditel rakendatud erinevad detsentraliseerimise alused.