Oliver Cromwell Elulugu 25. aprill 1599 Pärines Inglise alamaadlist Pärandus onult Sõltumatute puritaanide elustiil Nimetas puritaanide Mooseseks 1640. aastal valiti parlamendi liikmeks 1653 lõi lühiealise valitsusorgani 1653 kuulutati lordprotektoriks Maeti Westminster Abbeysse Rojalistid kaevasid ta laiba välja Surivoodil määras oma järglaseks Richard Cromwelli Perekond Vanemad olid alamaadlid Viis õde Kaks poega Tänan kuulamast !
Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir
Aadel Kuressaare Gümnaasium 10B Eliis Mets, Kristine Trei Aadel kui seisus · Inimeste jaotumine seisustesse · Seisustel erinevad õigused ja kohustused · Vaimulikkond- Jumala teenimine · Aadel- kõigi kaitsmine · Talupojad- ühiskonna toitmine · Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus · Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks, Saksamaal Ritteriteks, Prantsusmaal chevalierideks · Tekkisid ministeriaalid, mis sulasid alamaadli sekka · Aadliku ülesanne- kohtumõistmine, kus vaid kõrgema astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema kasvatada, noormehi ei tohtinud hellitada, vaid siis juba kästi neil teha julgust nõudvaid tegevusi. Päris relvade asemel mängisid nad siis juba puidust relvadega ja õppisid neid käsitlema
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9
Gustav Vasa Alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav Vasa tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Gustavi eelkäiad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias ülespoole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav Vasa pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega. Gustav Vasa isa oli Erik Johansson. Ta löödi 1497. aastal rüütliks kuninga abistamise eest. Pilt tema kohta, mis on säilinud läbi ajalooallikate, on üsna ühemõtteline: ta oli
piiskoppide sakslastest vasallid. Keskendatud valitsusvõimu esindas selgesti ordu, kellel oli linnustes pidev rüütelvendadest ja nende abivägedest koosnev sõjavägi ning kelle ala valitsesid komtuurid ja foogtid. Algselt: vasall feodaali teenistuses olev sõdalane, kellele tasuks antud läänistus. Mõisaid ehitati rohkem peale Jüriöö ülestõusu. Suurem osa siinsetest saksa soost vasallidest olid mitte rüütliseisusega aadlid vaid nende teenistuses olnud alamaadlid e ministeriaalid Baltikumis saavutasid nad kõrgema sotsiaalse positsiooni. Talupoega puudutav: algselt oli kohutsusteks vaid üldised, kõiki ristituid puudutavad tööd, nagu teede ja sildade korrashoid, kirikute & linnuste ehitamine. Hiliskeskajal täielik sõltuvus vasallist. Põhjuseks: - üldine feodaalkord ja sellega seotud ühiskondlik mõtlemine. - Aadel kõrgeima võimu esindaja, krikul omad privileegid ja linnakodanikel autonoomia.
Kuigi sellel ajal ei kasutatud veel nime Vasa ja üldse suguvõsanimesid veel ei kasutatud, siis alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Aga tagasi minnes Gustavi eelkäiate juurde, siis nad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias üles poole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega. GUSTAVI VANEMAD JA NOORUSAEG Gustav Vasa isa oli Erik Johansson. Ta löödi 1497. aastal rüütliks kuninga abistamise eest. Pilt tema kohta, mis on säilinud läbi ajalooallikate, on üsna ühemõtteline: ta oli
valitseja võimu ei piira ei rahvaesindusorganid ega põhiseadused. 17saj absoluutse monarhia musterriik on Prantsusmaa, mis on eeskuju peaaegu kogu Mandri-Euroopa jaoks. Absoluutse monarhia oluliseks erandiks on Inglismaa (teatud perioodil ka Holland ja Rootsi), kus parlament ja seadused piiravad valitseja võimu. Uusajal võimukad kuningad allutavad endale aadli (vabastati maksukohustusest ja peeti üleval, ainsaks tähtsamaks kohustuseks jäi sõjaväe kohustus, bürokraatiaga tegelesid alamaadlid) ja mõnel pool ka kohaliku kiriku (protestantlikud riigikirikud, Prantsusmaa kirik) 13 Talupoegade elu: 1) Lääne-Euroopas likvideerub hiliskeskajal ja varauusajal talupoegade pärisorjus (Prantsusmaal ja Inglismaal, ka läänepoolses Lõuna-Euroopas) 2) Ida-Euroopas (eelkõige Venemaal, seal oli pärisorjuse tipp 18saj) areneb alles
annaabi.ee 
