ist. Madalal sagedusel tekitab mootor lisaks ka müra ja seepärast kasu- tatakse enamasti üle 20 kHz moduleerimissagedust. Samas kannatab väga suurtel sagedustel H-silla efektiivsus. Mootorivõlli vibreerimist vähendavad ka rootori inerts ja mootori mähiste induktiivsus. Kasutatavad vahendid: Sankyo TM001B02 alalisvoolumootor ULN2003 APG 1 DC mootor ja muudetav toiteallikas Antud labori käigus uurisime Sankyo TM001B02 alalisvoolumootorit, mis on harjade ja püsimagnetitega alalisvoolumootor, millel on 3 rootorimähist ning tagasisideahel. Veel kasutasime laboris kahvelsidestit, mootori võllile kinnitatud enkoodrilt tagasiside saamiseks ja darlingtonpaari mootori juhtimiseks PWM signaaliga. ULN2003 APG on 7st NPN avatud kollektori ja ühise emitteriga darlingtonpaarist koosnev integraal- lülitus, mille väljundvoolutugevus on maksimaalselt 500 mA, väljundpinge kuni 50 V ning väljunditel on
Jadaergutusmähis Rööpergutusmähis Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja
Toitepinge muutmisel on võimalik sujuvalt ning väga laias vahemikus nullist nimiväärtuseni reguleerida momenti ning pöörete arvu ajaühikus. Harjavaba alalismootori allikast juhitakse alalisvoolu mootorit Inverteriga põhiliselt luuakse tänu sellele vahelduvoolu signaal, millega seda juhitakse. Lisasensorid ja elektroonika juhivad ja suunavad inverteri väljundi amplituudi ning laine kuju ja sagedust (nagu näiteks rootorkiirust). Harjavaba alalisvoolumootorit saab kirjeldada põhiliselt samm-mootorina. Peamiselt suure võimsusega harjavabad mootorid on kasutuses elektriautodes ning hübriidautodes. Mootorid on populaarsed mudellennunduses nende võimsuse ja kaalu suhte ning suure suuruste valiku tõttu. Alates viiest grammist kuni suurte mootoriteni, mille võimsus on määratud kW-des, on nad muutnud mudellennundust ja asendanud kõik harjamootorid. Piesoelektriline mootor Seega kasutab piesomootor piesoelektrilist pöördeefekti
Alalisvoolumootorite käivitamiseaeg on tunduvalt pikem, seega tuleb ette panna suure takistusega reostaat, kuna tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem. Käivitusvoolu kordsus võib maksimaalselt olla kaks korda suurem nimivoolust, peale käivitamist reostaadi takistust vähendatakse kuni 0-ni. Kiirust on võimalik muuta suurtes piirides (0...8 korda). Suurema kiiruse saamiseks tuleb voolu vähendada, mis läbib ergutusmähist. Alalisvoolumootorit ei tohi tühikäigul käia lasta, mida suurem on võimsus, seda suurem on ka kasutegur. Mähis koos südamikuga moodustavad elektromagneti. Masina pöörlevate mähistega osa nimetatakse rootoriks ja paigallseisvate mähistega osa staatoriks. Vahelduvvoolumootorite puhul on käivitusvoolu kordsus 5...7 korda suurem nimivoolust. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühismähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli.
· Energiakadude vähendamise võimaluseks on mootori kiiruse reguleerimine, eriti efektiivseks võib osutuda muutuva kiirusega ajami kasutamine pumpade tootlikkuse reguleerimisel. · Levinud on arvamus, et alalisvoolumootorid on ka praegu veel parim lahendus kiiruse reguleerimiseks. · Asünkroonmootorite kiirust saab elektriliselt sujuvalt muuta sagedusmuunduritega. · Sagedusmuunduri eeliseks on asjaolu, et teda on lihtsam ekspluatatsioonis parandada kui alalisvoolumootorit. · Transformaator töötab efektiivselt kui ta on koormatud vähemalt 35 55 % nimivõimsusest. · Transformaator töötab maksimaalse efektiivsusega kui mittekoormus ja koormuskaod on omavahel võrdsed. · Nii kaua, kui meil on elektrit, nii kaua töötavad ka elektriseadmed. · Pole vaja muretseda, et elektrimootor lõpetab töötamise millegi lõppemise puhul nagu on seda näiteks patarei.
Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja
Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja
(näide autode põhjal) Eelised: keskkonda ei saastata heitgaasidega; sisepõlemismootorist suurem kasutegur; vaiksem mootor; elektriautosid ei pea käivitama; pidurdamisel on võimalik osa elektrienergiat taas akudesse laadida, kui kasutada mootorit elektrigeneraatorina. Puudused: akud on suure massiga; ühe laadimisega saab sõita keskmiselt 100 km; akude laadimine kestab kaua. 41. Miks asünkroonmootorit võib käivitada otse nimipingele lülitades, aga alalisvoolumootorit peab käivitama käivitustakisti abil? pruun õpik lk 278, 305 42. Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb? www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf sealt lk 119 (6) 43. Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist http://deepthought.ttu.ee/eta/AME0070 + pruun õpik lk 309 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist 45
suurenemisel vähenema. Tavaliste alalisvoolumootorite puhul kasutatakse kiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse ergutusvoolu vähendamist, millega koos väheneb masina magnetvoog. Märkigem, et ankru pinget tasakaalustav elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo ja nurkkiiruse korrutisega. Järelikult peab magnetvoo vähendamisel sama elektromotoorjõu säilitamiseks suurenema mootori nurkkiirus. Harjadeta püsimagnetergutusega alalisvoolumootorit saab juhtida ainult staatorimähise kaudu ning ergutusvoogu eraldi juhtida ei saa. Mootori summaarset magnetvoogu saab aga kaudselt juhtida staatorimähise kommuteerimis hetke valikuga. Staatorimähise magnetvoog liitub püsimagnetite poolttekitatud ergutusvooga ning sõltuvalt mähise magneti suhtelisest asendist toimib staatorivool magnetvoogu suurendavalt (samasuunalised vood) või vähendavalt (vastassuunalised vood). Nähtus on võrreldav harikommutaatoriga mootori ankrureaktsiooniga
ergutusmähis on ühendatud ankrumähisega jadamisi; liitergutusega e segaergutusega masin, mille poolustel on nii rööpergutusmähis kui jadaergutusmähis. Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suunda kas ankrumähises või ergutusmähises. Polaarsuse muutumisega masina klemmidel pöörlemissuunda muuta ei saa. Reverseerimiseks tuleb muuta kas ankruvoolu või ergutusvoolum jättes teise neist vooludest samasuunaliseks. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor). Suur vool tekitab kommutaatori ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või käivitustakistit. Otsekäivitamine on mõeldav väikeste pingete ja väikese mootori korral, mille ankrumäise takistus on suur.
hõlmavad vastavalt üks-, kaks- või neli U-I tasandi kvadranti. Ühesuunalise voolu ja ühepolaarse pingega (emj-ga) ehk ühekvadrandiline pulsilaiusmuundur (joonis 4.30) võimaldab reguleerida pinget toitepingest allapoole. Seetõttu nimetatakse seda muundurit pinget vähendavaks muunduriks (buck-converter, step-down converter). Muundurit kasutatakse ühesuunaliselt pöörleva mootoritalitluses töötava alalisvoolumasina toiteks. Märkigem, et alalisvoolumootorit võib aseskeemil kujutada aktiiv-induktiivtakistuse R-L ja vastuelektromotoorjõu allika EL jadalülitusena. PL id1 id2 LL Kontuur 2 C Ud1 VD Ud2
13.Sõltumatu ehk võõrergutusega masin. Millised on sellise masina omadused? 14.Segaergutusega ehk kompaundmasin, teha skeem. 15.Pärikompaundgeneraator, tema kasutamine. 16.Vastukompaundgeneraator, tema kasutamine. 17.Kus alalisvoolugeneraatoreid kasutatakse? 18.Kuidas saab muuta alalisvoolumootori võlli pöörlemise suunda? 19.Kas polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss ja miinusjuhtme vahetamisega) saab võlli pöörlemise suunda muuta? Selgita. 20.Miks ei tohi alalisvoolumootorit käivitada otselülitamisega liinipingele? 21.Kas alalisvoolumootor töötab ka vahelduvvooluvõrgust? Selgita. 22.Milline võib olla elektrimootori mähiste minimaalne isolatsioonitakistus kere suhtes? 23.Nimetada elektrimootorites esinevad peamised rikked. 24.Mis on mootori mähiste isolatsioonile kõige ohtlikum? Selgita. 25.Nimetada elektrimootori ülekuumenemise põhjused? 26.Mis põhjustavad laagri ülekuumenemist? 27.Mida tuleb teha kui ruumi temperatuur ületab +40 C? 28
Excitation coil generaatorites ergutusvälja loomiseks. Faasirootor Selline asünkroonmootori rootor, kuhu on igasse faasi ühendatud Slip ring rotor takisti, mille väärtust muudetakse rootori pöörlemiskiiruse reguleerimiseks. Generaator Seade, mis muundab mehaanilist energiat elektriliseks Generator H Sild Neljast transistorist koosnev jõuelektrooniline ühendus, millega on H bridge võimalik juhtida alalisvoolumootorit, ühefaasilisi vahelduvvoolu- 77 mootoreid ja sammmootoreid kõigis neljas kvadrandis. Hüdromootor Masin, mis muudab vedeliku kineetilist energiat mootori võlli Hydraulic motor mehaaniliseks energiaks. Induktiivsus Induktiivpool kujutab endast südamiku peale mähitud juhet, mis Inductance salvestab energiat magnetvälja
Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja
vahetul mõõtmisel või nende hindamisel mootori dünaamikamudeli järgi. Otsese vektorjuhtimisega asünkroonajami plokkskeemi on kujutatud joonisel 6.6. Joonis 6.6 Ajam võimaldab juhtida teineteisest sõltumatult mootori pöördemomenti etteande- suuruse Ts abil ning õhupilu magnetvoogu etteandesuurusems abil. Negatiivse tagasisidega hoitakse mootori õhupilu magnetvoog konstantsena ning mootorit juhitakse etteandemomendi Ts abil nagu alalisvoolumootorit ankruvooluga. Mootori juhtimiseks antakse ette kaks ristsuunalist staatorivoolu komponenti isq ja isd. Kuna regulaatoritest K1 ja K2 ette antud suurused on alalisvoolusignaalid paigalseisvas koordinaadistikus, siis tuleb nad kõigepealt teisendada pöörlevasse kahefaasilisse koordinaadistikku ning seejärel pöörlevasse kolmefaasilisse koordinaadistikku, milles töötab reaalne mootor. Mootori õhupilu magnetvoo stabiliseerimiseks tuleb mõõta
Õlivahetusega samal ajal vahetatakse ka õlifilter. Õlifiltrisse koguneb slamm ja muud õlis hõljuvad osised, mis õlisse kasutuse käigus tekkivad. Et õli võtaks süsteemist kaasa seintele tekkinud sademe lisatakse õlisse pesevaid lisandeid. Sade eraldub õlist samuti filtris. Tänu suurele surveastmele (näitab, mitu korda surutakse silindris kokku õhku) tuleb mootori käivitamiseks kulutada palju energiat. Mootorite käivitamiseks kasutatakse põhiliselt alalisvoolumootorit. Energia elektrimootori käivitamiseks võetakse akust. Käivitamise kergendamiseks paigaldatakse silindrisse hõõgküünlad, mis käivituse ajal kuumutavad õhku ja küttesegu. Riknenud hõõgküünaldega on võimatu diiselmootorit käivitada. Korras käiviti, aku ja hõõgküünlad tagavad diiselmootori hetkelise käivituse. Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus
annaabi.ee 
