1Kui lubatav moonutuste määr on väiksem tuleb kasutada lugejas arvu 4, kui suurem siis 2. Impulsside piiramise tasemel 0,7V see on dioodi päripingelang (kui kasutada tavalise ränidioodi asemel schotcky moonutumine Rc-ahelas:Rc-ahelat kasutatakse astmete vahelise sidestus ahelana, et eraldada mille päripingelang on väiksem on ka positiivne piiramis nivoo väiksemal pingel.). negatiivsel alalisvooluliselt võimendusastmeid ja juhtida samalajal signaale ühest astmest teise. Impulsside korral poolperioodil saame piiramise siis kui stabikas läheb stabiliseerimis reziimi see on siis kui pinge ületab on signaalide edastamine ühestastmest teise seotud sidestus ahelas toimuvate siirde protsessidega, mis zener pinge. Kasutades taolises skeemis 2 stabikat saame kahepoolse piiramise nullist erinevatel tekkivad ahelas kahel korral: 1) Impulsi algul.2) Impulside lõppedes
1.4. Mittmeastmelised võimendid I aste Sidestus II aste Usis ahel jne. Kuna tavaliselt üks võimendusaste ei anna piisavalt võimendust, siis kasutatakse mitmeid astmeid, millised on lülitatud nii, et esimese astme väljundsignaal antakse teise astme sisendisse, selle väljund omakorda kolmanda võimendi sisendisse jne. Astmete vahel võib olla sidestus ahel, mille ülesandeks võib olla eraldada alalisvooluliselt üksikud astmed (Sisestusahel laseb läbi ainult vahelduv signaali). Teiseks ülesandeks on sobitada erinevate astmete sisend ja väljundtakistusi nii, et saavutataks maksimaalse võimsusega signaali edastamine. Vastavalt sellega, millist sidestusahelat kasutatakse, kasutatakse kolme liiki võimendeid. RC sidestus ahel, kus sidestus ahelaks on RC ahel, mis alalissignaali läbi ei lase, küll aga laseb läbi vahelduv signaali. Teine võimalus on jätta sidestus ahel
takistusest. Joonis 2.3.1 Kondensaatoriks on astmete vahele ühendav sidestuskondensaator, takistusena toimib aga järgneva astme sisendtakistus Joonis 2.3.2 Nimetatud RC-ahel on võimendi madalsageduse moonutuste põhjustajaks sest kondensaatori takistus on seda suurem mida madalam on sagedus. Ja alalispinget ei lase ta ültse läbi. Viimati nimetatud omadus isoleerib üksikud astmed alalisvooluliselt. Mis võimaldab igas astmes eraldi valida ja vikseerida tööpunkt. Teiselt poolt sõltub aga võimendi alumine sagedus piir sidestuskondensaatorite valikus. Lubades teatud määral sagedusmoonutusi mis on tingitud pingelangust sidestuskondensaatoril mõjutab sagedus piiri ka astme sisend takistus ehk teisiti öeldes kui sagedus piir on ette antud siis peab olema takist R ja sidestus kondensaatori mahtuvuse suhe kindle.
1.8 Mitmeastmelised võimendid Enamasti ei piisa võimendis ühest astmest, vaid vajaliku võimendusteguri saamiseks tuleb lülitada mitu astet järjestikku. Seejuures tuntakse erineva sidestusviisiga mitmeastmelisi võimendeid. 1.8.1. RC sidestus On enamlevinumaks sidestuseks (joon.1.26) kus, signaal juhitakse ühest astmest teise RC ahela kaudu, milline laseb läbi vahelduvpingelise signaali, kuid ei lase läbi alalispinget, eraldades selliselt astmed teineteisest alalisvooluliselt. Astmete alalisvooluline eraldamine võimaldab sõltumatult fikseerida tööpunkt igas astmes eraldi. +E RB R R1 R C1 C2
omadused erinevad sidestus reziimid, see tähendab et astmed ühendatakse omavahel sidestuse kaudu. Vastavalt sellele on olemas 3 erinevat sidestus liiki RC-sidestus, otsene sidestus ja trafosidestus. Joonis 1.joonis 2 RC- võimendis on sidestusahelas RC-ahel, mille kondensaatoriks on lülitusviigud sidestuskondensaator ja takistuseks järgneva astme sidestus. taolise sidestusahela kasutamise mõte seisneb selles alalisvooluliselt omavahel erinevad astmed, võimaldades valida sõltumatut tööpunkti ja seda ka fikseerida. Vahelduvvoolu signaali laseb sidestuskondensaator läbi. Täpsemalt pingelang kondensaatoril sõltub signaali sagetusest ja see pärast on sideskondensaator märgatavaks takistuseks madalsageduslikes signaalides. See tõttu sõltub võimendi alumine sageduspiir kasutatud sidestuskondensaatorite mahtuvusest (võimendi ülemine sageduspiir sõltub praktilselt kasutatavate transistoride sagedusomadustest.
Seejuures vajalikud alalispinge ja voolu väärtused võivad olla küllaltki erinevad. Pinged mõnest voldist kuni kümnete kilovoltideni ja voolud mõnekümnest mikroamprist kuni kümnete tuhandete ampriteni. Trafo ülesandeks on muuta võrgupinget sel määral, et toiteseadme väljundis oleks nõutava suurusega alalispinge. Vastavalt vajadusele võib trafo olla nii pinget vähendav kui ka pinget tõstev. Peale selle võimaldab trafo alalisvooluliselt isoleerida toiteseadme vahelduvvoolu võrgust. Trafole järgneb alaldi ehk alalduslülitus, mis koosneb dioodidest. See on toiteseadme kõige tähtsam osa, mis ei tohi kunagi toiteseadmes puududa. Alaldi väljundis tekiv pinge on tugevasti pulseeriv, mis tõttu ta ei ole sageli otseselt kasutatav. Pulsatsiooni vähendamiseks on silufilter, mille ülesandeks on vähendada pulsatsioon tarbia poolt nõutavale tasemele. Stabilisaatori ülesandeks on hoida väljundpinge muutumatuna, võrgupinge ja
86 7.3 Mitmeastmelised võimendid Enamasti ei piisa võimendis ühest astmest, vaid vajaliku võimendusteguri saamiseks tuleb lülitada mitu astet järjestikku. Seejuures tuntakse erineva sidestusviisiga mitmeastmelisi võimendeid. 7.3.1. RC sidestus On enamlevinumaks sidestuseks (joon.7.9) kus, signaal juhitakse ühest astmest teise RC ahela kaudu, milline laseb läbi vahelduvpingelise signaali, kuid ei lase läbi alalispinget, eraldades selliselt astmed teineteisest alalisvooluliselt. Astmete alalisvooluline eraldamine võimaldab sõltumatult fikseerida tööpunkt igas astmes eraldi. RE1 CE1 RB RC1 +E E RE2 CE2 R1 RC2 R2 CS1 CS2 Usis VT2 VT1 CS3 Uvälj JOONIS 7.9. Sidestusahelana toimiva RC ahela takistuseks on järgneva transistori sisendtakistus koos temaga paralleelselt jäävate tööpunkti fikseerimise takistustega. Mahtuvuseks aga on spetsiaalselt selleks skeemi lisatud sidestuskondensaatorid CS
halvasti arusaadavaks. 7.3 Mitmeastmelised võimendid Enamasti ei piisa võimendis ühest astmest, vaid vajaliku võimendusteguri saamiseks tuleb lülitada mitu astet järjestikku. Seejuures tuntakse erineva sidestusviisiga mitmeastmelisi võimendeid. 7.3.1. RC sidestus On enamlevinumaks sidestuseks (joon.7.9) kus, signaal juhitakse ühest astmest teise RC ahela kaudu, milline laseb läbi vahelduvpingelise signaali, kuid ei lase läbi alalispinget, eraldades selliselt astmed teineteisest alalisvooluliselt. Astmete alalisvooluline eraldamine võimaldab sõltumatult fikseerida tööpunkt igas astmes eraldi. +E RB R R1 R C1 C2 C C
annaabi.ee 
