Selle vähendamiseks kasutatakse lisapooluste südamikes õhupilu (joonis 4.11). Üks õhupilu lisapooluse ja ankru vahel ja lisapooluse ja ikke vahel. Viimane õhupilu valmistatakse mitte magneetilisest materjalist. Harjad kinnitatakse teatavas asendis. Kus rektiivne EMJ täielik kompnsatsioon vastab mingisugusele keskmisele masina töö kestval talitusel. 25. Võõrergutusega alalisvoolugeneraator (lk 88) (joonis 5.3) Ergutusahelasse ühendatud reostaat annab võima-luse ergutusvoolu ja masina põhimagnetvoo reguleerimisks.
· Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalisvoolu masina kommutaator (kollektor) läbilõikes Alalisvoolu masina üks harjasehoidja (kommutaatori kohal) Alalisvoolu masina harjaste näidised Alalisvoolu masina eri tüüpi harjaste (A, B, C, D) paiknemine kollektoril Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem
Kliki küsimuselt Vastuseks sisestage õige arv õigesse aknasse: märgistuse eemaldamiseks 1. Generaatori pinge suurus: 341 V. 2. Generaatori pinge sagedus: 53,3 Hz. Küsimus 2 Alalisvoolugeneraator pannakse pöörlema kiirusega 230 rad/s. Generaatori klemmidele on Õige ühendatud koormus takistus 14 . Generaatori konstandid on järgmised: KE = 3 Vs/rad ja Hinne 2,00 / 2,00 KI = 3 Nm/A. Generaatori ankruahela takistus on 1,33 . Arvutage generaatorit iseloomustavad suurused (mehaanilisi ja lisakadusid mitte arvesse võtta).
htm Tagasi Edasi Sa tead, et elekter mõjutab magnetnõela ja muudab raudsüdamikuga pooli magnetiks. Kuid toimub ka vastupidine nähtus: magnet võib tekidada juhtmes elektrivoolu. Seada nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Et tekiks elektromagnetiline induktsioon peab: · juhe liikuma paigalseisva magneti suhtes - nii töötab alalisvoolugeneraator · magnet liikuma paigalseisva juhi suhtes - nii töötab vahelduvvoolugeneraator · juhe ja magnet seisavad paigal, muutub magnetvälja tugevus - nii toimivad trafod ja süütepoolid Koos juhtmega liiguvad temas olevad laetud osakesed, mis läbides magnetvälja muudavad oma asukohta. Vabad elektronid koonduvad ühte juhtme otsa, tekitades negatiivse potentsiaali,teise jäävad positiivsed ioonid, sinna tekkib negatiivne potentsiaal.
Mootori konstandid kefii Ke 1 Vs/rad E=U-iR Mootori konstandid kIfii KI 1 Nm/A Mootori pöörlemiskiirus ankruahela tak Ra 0,5 n Leida n; P=? Võimsus mootori võllil Vastus: Mootori pöörlemiskiirus n 215 rad/s Võimsus generaatori võllil P 6,45 kW 3. Alalisvoolugeneraator pannakse pöörlema sagedusega 230 rad/s. Generaatoriklemmidele on ühend järgmised KE = 2 Vs/rad ja KI = 2 Nm/A. Generaatori ankruahela takistus on 1,33 . Arvutag lisakadusi mitte arvesse võtta? 1) Võimsus, mida generaator annab koormus kaudu .... kW. pöölemiskiirus 230 rad/s E koormustak klemmmidel Rk 14
magnetringi küllastumine. Selle vähendamiseks kasutatakse lisapooluste südamikes õhupilu (joonis 4.11). Üks õhupilu lisapooluse ja ankru vahel ja lisapooluse ja ikke vahel. Viimane õhupilu valmistatakse mitte magneetilisest materjalist. Harjad kinnitatakse teatavas asendis. Kus rektiivne EMJ täielik kompnsatsioon vastab mingisugusele keskmisele masina töö kestval talitusel. Võõrergutusega alalisvoolugeneraator (joonis 5.3) Ergutusahelasse ühendatud reostaat annab võima-luse ergutusvoolu ja masina põhimagnetvoo reguleerimisks. Ergutusmähist toidetakse alalis- vooluallikast, mida sel juhul nim.
tugevasti küllastatud, magnetvoog jääb peaaegu konstantseks ning elektromehaaniline karakteristik läheneb sirgele. Joonis 6. Alalisvoolu-kompaundmootori ühendusviis ja loomulikud karakteristikud 2.4 Alalisvoolumootorite tingmärgid Alalisvoolumootorite tingmärgid vastavalt standardile IEC60617 Jadaergutusega alalisvoolumootor (peavoolumootor) Rööpergutusega alalisvoolumootor (haruvoolumootor) Kompaundergutusega alalisvoolugeneraator. Näidatud ka harjad. 3 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia. Asünkroonmootorid. https://et.wikipedia.org/wiki/As %C3%BCnkroonmootor#L.C3.BChisrootoriga_mootori_k.C3.A4ivitamine 2. Elektrimasinad, 15 lk. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf 3. Mehhatroonikaseadmed. Täiturid - elektromehaanilised täiturid. http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_5.html 4. Wikipedia. Elektrimasin. https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrimasin#.C3.9Cldine_ehitus 5. Wikipedia
Esimene kuju Teine kuju Nimetus Jadaergutusega alalisvoolumootor 11 M M M M Rööpergutusega alalisvoolumootor Kompaundergutusega G G alalisvoolugeneraator (näidatud on ka harjad) Ühise ergutusmähisega pöörlev M G alalisvoolumuundur (mootor-generaator) Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Muundur, üldtingmärk Vaheldi
korral vähemalt 20 - 30 sekundit. Ergutusenergia saamise seisukohalt jagatakse kõik ergutussüsteemid kaheks grupiks: sõltumatud; sõltuvad Turbogeneraatorite puhul kasutatakse põhiliselt sõltumatuid ergutussüsteeme. Nende süsteemide korral kasutatakse ergutuseks osa turbiini mehhaanilisest energiast. Siin ergutaja ei ole seotud elektrisüsteemiga ja ergutuse parameetrid ei ole otseselt seotud süsteemi talitlusparameetritega. Ergutajaks on : . alalisvoolugeneraator . vahelduvvoolugeneraator (kõrgsagedus või normsagedus) koos alaldiga. Sõltuva ergutussüsteemi korral kasutatakse, generaatori ergutamiseks, kas ergutatava generaatori poolt toodetud elektrienergiat või ergutusenergia võetakse elektrisüsteemist. Ergutajana kasutatakse alalisvoolugeneraatorit või alaldit. Kuni kuuekümnendate aastateni kasutati generaatorite ergutuseks põhiliselt põhigeneraatoriga samal võllil olevaid alalisvoolugeneraatoreid
näiteks elekterkeevitusel alalisvooluga. Karakteristik on selleks sobiv, sest elektroodi kokkupuutel keevitatava esemega (lühis!) ei kujune vool lubamatult suureks. 11 6. Praktiline osa: Võõrergutusega alalisvoolugeneraatori karakteristikute määramine. 6.1. Töö eesmärk Võõrergutusega alalisvoolugeneraatori karakteristikute määramine. 6.2. Töövahendid 1) alalisvoolugeneraator 2) pingeallikas ergutusmähise toitmiseks 3) reostaat ergutusvoolu reguleerimiseks 4) reostaat ankru- e koormusvoolu reguleerimiseks 5) ampermeeter ergutusvoolu mõõtmiseks 6) ampermeeter ankru- e koormusvoolu mõõtmiseks 7) voltmeeter klemmipinge mõõtmiseks 8) generaatorit käivitav asünkroonmootor, täidab turbiini või mootori rolli 9) ühendusjuhtmed. 6.3. Töö käik
Elektromotoorjõud on enne, sest vooluahelas vooluallikal on elektromotoorjõud, mis tekitab voolu.( I = U / R ) 6. Kumb on enne, kas vool või pinge? Pinge on enne, sest pinge tekitab voolu. Näiteks pinge läbi minemisel takistist peale takisti läbimist saab arvutada voolu. I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu) 7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool
rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus. Mõõdetav takisti ühendatakse oommeetri klemmidega, vajutatakse nuplülitile noing pööratakse reostaadi nuppu seni, kuni osuti näitab 0-i. Lüliti vabastamisel näitab osuti skaala takisti väärtust. Megeriga kontrollitakse isolatsioonitakistust. Megeri kerra on paigaldatud käsitsi vändatav püsimagnetiga alalisvoolugeneraator nimipingega 500 või 1000 V, mis toidab logomeetrit. Mõõteulatust saab muutu ümberlülitiga. Isolatsioonitakistuse mõõtemiseks tuleb juhtmestik lülitada pingevabaks, sulgeda kõik lampide ja mootorite lülitid, keerata lambid pesadest välja ning ühendada toitejuhtmed mootorite klemmide küljest lahti. Juhtme ja maa vahelise isolatsiooni takistuse mõõtemiseks ühendatakse megeri juhtmeklemm vastava juhtmega ja maaühendusklemm maaga
Generaatorid Generaator muudab osa mootori mehaanilisest energiast elektromagnetilise induktsiooni abil elektrienergiaks. T-402) on ühe elektromagnetiga (teiseks pooluseks on kere Voolu iseloomu järgi tuntakse alalis- ja vahelduvvoolu- süvend), kahetaktiliste mootorite generaatorid (F-36 r generaatoreid. M7 jt.) aga kuue poolusega. Mähise üks ots on ühendatud Aiaiisvoolugeneraatorid. Alalisvoolugeneraator koosneb klemmiga H, teine -- klemmiga III ning nende vooluahel kerest koos pooluskingade ja ergutusmähisega, ankrust sulgub läbi relee-regulaatori. Ankrumähiste suhtes on ning kommutaatorist koos harjadega (joon. 38 ja 39). ergutusmähised lülitatud rööbiti, s. t. tegemist on haru- P o o l u s k i n g a d koos nendele asetatud e r g u t u s voolugeneraatoriga.
annaabi.ee 
