raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 . Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Energia muundumine võnkeringis. Kõigepealt tuleb võnkering tasakaalust välja viia. Seda võib teha näiteks kondensaatori laadimisel mingi alalisvooluallika abil. Laetud kondensaator omandab potentsiaalse energia, mille määravad kondensaatori mahtuvus C ja tema pinge U. Oma olemuselt on tegemist plaatide vahele koondunud elektrivälja energiaga We. Lahutamisel allikast ja ühendamisel pooliga hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. Lenzi reegli kohaselt toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Alles siis, kui pinge kondensaatoril on
(fe,zn,pb) *Redutseerimine alumiiniumiga e. Aluminotermia.Selles reaktsioonis eraldub palju soojust,paiskub üles kõrge tulesammas ja kogu protsess toimub mõne hetkega. Elektrolüüs elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev reaktsioon, readoksreaktsioon mis toimub elektrienergia arvel. Elektrolüüsiseade koosneb elektrolüüdi lahuse või sula eklektrolüüdiga täidetud anumas ja sellesse paigutatud elektroodidest.Elektroodide ühendamisel alalisvooluallika(aku v. Alaldi) klemmidega omandab üks elektrood neg teine pos laengu. Neg laenguga elektroodil redutseerumisreakt pos laenguga elektroodil oksüdeerumisreak. Elektroodi millel toimub redutseerumine nimetatakse katoodiks, , elektroodi millel toimub oksüdeerumine nimetatakse anoodiks. Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Eelised : · Sulamid on odavamad kui puhtad metallid
energia on vaheldunud potensiaalseks energiaks.Kokku surutuna hakkab vedru elastusjõu toimel pikenema ja koormis liigub kasvava kiirusega eelnevale vastupidises suunas (alla).Tasakaaluasendis on kiirus maximaalne,pendli energia on kineetiline.Pärast tasakaalu asendit hakkab kiirus taas vähenema, vedru venib välja.Koormise peatumisel on pendli algasend taastunud. Elektromangetvõnkumine.- selleks tuleb võnkering tasakaaluasendist välja viia.Seda saab teha kondentsaatori laadimisel alalisvooluallika abil.Laetud kondentsaator omandab potensiaalse energia.,mille määravad kondentsaatori mahtuvus C ja pinge L.Tegemist on plaatide vahele koondunud elektrivälja energiaga We.Lahutamisel allikast ja ühendamisel pooliga hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema.Lenzi reegli järgi toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Kui pinge Kondensaatoril on saanud nulliks,on voolutugevus maksimaalse väärtusega
Korrosiooni vastu võitlemisel kasutatakse veel metalli pinna keemilist töötlemist ainetega, mis reageerivad metallidega. Metalli pinnal moodustub kaitsekiht, mis hoiab ära metalli hävinemise. Peamiselt kasutatakse oksiidist kaitsekihti. Pritsessi nimetatakse oksideerimiseks, anodeerimiseks jne. 3) Elektrokeemiline kaitse. Elektrokeemilise kaitse olemus seisneb selles, et kaitstav objekt ühendatakse välise alalisvooluallika katoodiga. Selle tulemusena muutub seadis ise katoodiks. Sellist kaitset korrosiooni eest nimetatakse katoodseks kaitseks. Katoodse kaitse puhul on anoodiks metallkang, mis pidevalt korrodeerub, kaitstes seadist korrosiooni eest. Metallide elektrokeemilise kaitse erivariandiks on nn. Protektorikaitse. Kaitstava metallkonstruktsiooni külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadid, nn. Protektorid.
energia muut võrdub pööriselektrivälja tööga, mis on vajalik laetud osakeste nihutamiseks suletud kontuuri ulatuses. Voolu magnetvälja energiat saab avaldada järgmise valemiga. CU 2 W= 2 45. Mille poolest sarnanevad vedrupendel ja võnkering? Mõlemad süsteemid tuleb võnkumise tekitamiseks viia tasakaaluasendist välja. Vedrupendli korral toimub see vedru väljavenitamise teel ja võnkeringi korral tehakse seda kondensaatori laadimisel alalisvooluallika abil. 46. Mis on GPS seade? Ülemaailmne asukoha määramise süsteem. Põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva sidesatelliidi vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel 47. Kirjelda raadioside põhimõtet. 48. Mis on peiler? 49. Mis on moduleerimine? 50. Kus esinevad elektromagnetlained? 51. Mis on kondensaator? 52. Kuidas tekitada elektromagnetvõnkumisi? 53. Mis on raadionavigatsioon? 54. Kuidas kantakse üle telesaateid? 55
Kadudeta trafot ehk Kasutatakse ära raadiolaienete tekitamiseks. Võnkeringis tekkiva perioodi võib arvutada Thomsoni ideaaltrafot ei ole olemas. Reaalsestrafos on need võrdused ligikaudsed, sest valemiga. esinevad a) vaseskaod (mähised kuumenevad), b)terases kaod(soojushulk, mis tekib pöörisvoolude järel). Mida suurem trafo seda suurem kadu. Resonants vahelduvoolu ahelates Impulsstrafo tekitab madalpingelise alalisvooluallika abil kõrgepinget. Auto Resonantsiks nimetatakse võnkeamplituudi kasvu,mis tekib välismõju muutumissageduse süütepool on trafo kokkulangemise süsteemi oma võnkesagedusega. Tagajärjeks amplituudi kasv. (joonis) Tähtsamad parameetrid: Oletame, et xC=xL ning R=0, siis näivtakistus z= = 0, ning voolutugevus I=U/z = U/0=
ainete lagundamiseks. Tänapäeval osatakse elektrolüüsi abil saada mitte ainult lihtaineid, vaid ka väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi aineid. Elektrolüüs elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. Elektrolüüsiseade koosneb elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdiga täidetud anumast ja selesse paigutatud elektroodidest. Elektroodide ühendamisel alalisvooluallika klemmidega omandab üks elektrood negatiivse , teine positiivse laengu. Elektroloodi, millel toimub redutseeruimine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool välisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi sunas, katioonid katoodi suunas) Sulamid
126. Inhibiitorid- Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Näited- automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks. 127. Elektrokeemiline kaitse: protektorkaitse- Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane. Katoodkaitse- Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Anoodkaitse- Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. 128. Korrosioonitõrje kuiva õhuga- Õhu suhtelise niiskuse vähendamine- tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga, 129. Biokeemilise korrosiooni tõrje- Mikroorganismid tuleb hävitada; Kõrvaldada
(Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb. Elektronid, mis ta ära annab, liiguvad läbi tarbija positiivsele plaadile. Siin redutseerub PbO2 PbO-ks, mis samuti reageerib väävelhappega. Lõpuks on mõlemal elektroodil tekkinud PbSO 4, väävelhape on muutunud lahjaks ja aku ei anna enam voolu, sest ta on tühjenenud. Teostades nüüd välise alalisvooluallika, näiteks alaldi abil elektrolüüsi (laadimist), nii et negatiivne plaat on katoodiks, tekib katoodile tagasi Pb, anoodile aga PbO 2 ning aku on uuesti võimeline voolu andma. Summaarselt võiks seda protsessi kujutada järgmiselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O Akut saab tühjendada ja laadida palju kordi järjest, kuid mitte lõpmatuseni, sest plaadid kuluvad. Positiivsel plaadil reageerib PbO 2 sõrestiku pliiga, tekib PbO ja PbSO4
(Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb. Elektronid, mis ta ära annab, liiguvad läbi tarbija positiivsele plaadile. Siin redutseerub PbO2 PbO-ks, mis samuti reageerib väävelhappega. Lõpuks on mõlemal elektroodil tekkinud PbSO4, väävelhape on muutunud lahjaks ja aku ei anna enam voolu, sest ta on tühjenenud. Teostades nüüd välise alalisvooluallika, näiteks alaldi abil elektrolüüsi (laadimist), nii et negatiivne plaat on katoodiks, tekib katoodile tagasi Pb, anoodile aga PbO 2 ning aku on uuesti võimeline voolu andma. Summaarselt võiks seda protsessi kujutada järgmiselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O Akut saab tühjendada ja laadida palju kordi järjest, kuid mitte lõpmatuseni, sest plaadid kuluvad. Positiivsel plaadil reageerib PbO 2 sõrestiku pliiga, tekib PbO ja PbSO4
pinnal. Kasut. Tugevalt korrodeeruvates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 114. Elektrokeemiline kaitse: protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e Mg2+ raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O 2 + 2H2O + 4e 4OH. Katoodkaitse: Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Ka autode kerega ühendatakse just akumulaatori miinus poolus, et tagasi hoida korrosiooni. Pinnases asetatakse anood spetsiaalsesse ümbrisesse, mis koosneb koksi, kipsi ja NaCl segust. Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat. Objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. Objekti pinnale tekitatakse
mage- ja soolases vees, pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte. Protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e ® Mg2+ raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O2 + 2H2O + 4e ® 4OH Katoodkaitse: Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Ka autode kerega ühendatakse just akumulaatori miinus poolus, et tagasi hoida korrosiooni. Pinnases asetatakse anood spetsiaalsesse ümbrisesse, mis koosneb koksi, kipsi ja NaCl segust. Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat. Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. Objekti pinnale
4e ® 4OH · suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; · vananemine aja jooksul; Katoodkaitse: · madal tulekindlus; Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse · suur soojuspaisumine. poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Eelised: Ka autode kerega ühendatakse just akumulaatori miinus poolus, et tagasi - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam hoida korrosiooni. energiakulu,
inertgaasi kks. katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O2 + 2H2O + Plasmapihustus saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. 4e 4OH Katoodkaitse: 124. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt poolusega mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au Ni; AuAg) tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod.
nende analüüsil kui sünteesil kasutada loogikaalgebrat. Tema puuduseks ongi liigne lihtsus. 35. Miks transistorit saab kasutada võimenduselemendina? Sest transistor on loodud selleks, et võimendada signaale. Transistor ise ei võimenda signaali, aga kui selle skeem ümber ehitada, saab sellest teha võimendi. 36. Miks terassüdamikuga pooli mähises tekib alalispingele lülitamisel suurem vool kui sama pooli lülitamisel sama suurusega vahelduvpingele? Sest pool on alalisvooluallika juures lühis, aga vahelduvvoolu juures on tal reaktiivtakistus. 37. Millist rolli mängib elektromagnetilistes seadmetes puistemagnetvoog? Puiste tähendab, et osa magnetvoost läheb läbi õhu ja see tekitab seadmesse lisatakistuse. Mida suurem on puiste, seda suurem on ka seadme takistusvool. 38. Elektromagneti tõstejõud sõltub pöördvõrdeliselt magneti ja eseme vahelise õhupilu suurusest. Kas see tähendab, et kui õhupilu 0, siis tõstejõud lõpmatusele
132. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse Saab kasutada seal kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte Protektorkaitse- Ühendada kaitstava metalli külge mõni temast aktiivsem metall-> viimane on anoodiks-> tema korrodeerub ja kaitstav metal säilib. Et see töötaks, peab lisatav metal olema piisavalt pidev ja paks, et kaitstav ei hakkaks korrodeeruma. Katoodkaitse- ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat.Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht.Anoodkaitse võimalik ainult kui metall antud keskkonnas passiveerub ja passiivset olekut saab säilitada välisvoolu abil
127. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse Saab kasutada seal kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte Protektorkaitse- Ühendada kaitstava metalli külge mõni temast aktiivsem metall-> viimane on anoodiks-> tema korrodeerub ja kaitstav metal säilib. Et see töötaks, peab lisatav metal olema piisavalt pidev ja paks, et kaitstav ei hakkaks korrodeeruma. Katoodkaitse- ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat.Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht.Anoodkaitse võimalik ainult kui metall antud keskkonnas passiveerub ja passiivset olekut saab säilitada välisvoolu abil
mage- ja soolases vees, pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte Protektorkaitse- Ühendada kaitstava metalli külge mõni temast aktiivsem metall-> viimane on anoodiks-> tema korrodeerub ja kaitstav metal säilib. Et see töötaks, peab lisatav metal olema piisavalt pidev ja paks, et kaitstav ei hakkaks korrodeeruma. Katoodkaitse- ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat.Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht.Anoodkaitse võimalik ainult kui metall antud keskkonnas
kaitseks lisatakse betoonisegusse 132. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. Protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg – 2e – → Mg2+ raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O 2 + 2H2O + 4e– → 4OH–. Katoodkaitse: Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Ka autode kerega ühendatakse just akumulaatori miinus poolus, et tagasi hoida korrosiooni. Pinnases asetatakse anood spetsiaalsesse ümbrisesse, mis koosneb koksi, kipsi ja NaCl segust. Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat. Objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood
1 G C4 C5 C6 Kui aga kasvõi ühe faasi algus ja lõpp on ära vahetatud, annab osuti märgatava kõrvalekalde. Kui nüüd järjekorras kõigi mähiste otsi ümber lülitada ja saavutada osuti paigalejäämine rootori pööramisel, siis ongi mähiste algused ja lõpud õigesti kindlaks määratud. Teiseks võimaluseks on galvanomeetri ja alalisvooluallika (aku, kuivelement) meetod, kus C1, C2 ja C3 võetakse tinglikult mähiste alguseks, C 4, C5 ja C6 aga lõppudeks (joonis nr. 2). Toiteallika pluss ühendatakse C1-ga ja miinus C4-ga. Kui nupuga K sulgeda patarei ahel, siis samal hetkel teistes mähistes indutseeritakse vastassuunaline emj, st. C 2 - C3 on miinus ja C5 - C6 pluss. Märgates, mis suunas kaldub galvanomeetri osuti, kui patarei oli ühendatud C1 - C4-ga ühendame ta ümber C3 - C6-ga
2. Elektrokeemiline kaitse: · Kasutatakse seal, kus saab tekitada vooluringi st. soolases ja magedas vees, pinnases ja metalist mahutites, milles hoitakse elektrolüüte, · Protektorkaitse raud roostetab kui ta osutub anoodiks, seega kui ühendada raua külge mõni temast aktiivsem metall, saab anoodiks viimane, raud on aga katoodiks. · Katoodkaitse kaitstav ese ühendadakse alalisvooluallika negatiivse poolusega ning tekitatakse temast katood, anoodina kasutatakse suvalist vanametallitükki. · Anoodkaitse kasutatakse välist alalisvoolu allikat. Objekt ühendadakse alalisvooliallika positiivse poolusega, negatuuvse poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn abielektrood, objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht. Kasutatakse Al sulamite, roostevaba
Raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib Katoodkaitse - kaitstav ese ühendatakse vooluallika negatiivse poolusega, et tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutatakse suvalist vanametallitükki. Nt - autode kerega ühendatakse just akumulaatori miinuspoolus, et tagasi hoida korrosiooni Anoodkaitse - kasutatakse välist alalisvoolu allikat, kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika + poolusega; - poolusega ühendatakse sobivast materjalist elektrood. Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht. Võimalik ainult kui metall antud keskkonnas passiveerub ja passiivset olekut saab säilitada välisvoolu abil. Kasutatakse Al sulamite, roostevaba teraste ja vahel süsinikteraste korral. Saab kasutada kõigi kergelt passiveeruvate metallide ja sulamite korrosioonitõrjeks, ei kaasne ühegi metalli lahustumist.
oluliseks pidada fotoelektrilist efekti ehk lühendatult fotoefekti.( kreeka keelest foto - algtähenduses valgus) 1887. a. pani H. Hertz tähele, et sädemiku kuulikeste (elektrofoori, elektrimasina) kiiritamisel ultraviolettkiirtega hõlbustub sädemete tekkimist nende vahel . Nähtust, kus elektronid ainest välja ,, rebitakse " nimetatakse väliseks fotoefektiks. Joonisel on välise fotoefekti seadme põhimõtteline skeem. Alalisvooluallika positiivse poolusega on ühendatud metallvõre V. Vooluallika negatiivse poolusega on ühendatud metallplaat P. Võre ja plaat on asetatud rööbiti teineteise lähestikku. Skeemis on tundlik elektriline mõõteriist galvanomeeter, mis töötab ampermeetrina ja teeb kindlaks voolu olemasolu. Plaati valgustati. (Kasutati ultravioletkiirgust). Sellel aja mõõteriist näitas voolu olemasolu. Toimus fotoefekt. Fotoefekt on kvantnähtus: et elektron ainest väljuks, peab ta neelama footoni
seega detailid kasutamiseks sisetingimustes; d)difusioonmeetod puhastatud detail koos Zn pulbriga trumlisse. Ja tõstetakse temp Zn sulamistemp lähedale, pinnale õhuke Fe-Zn kiht; e)tsinkpulbervärviga katmine väga peenikene Zn-pulber, kuivanud värvikiht sis massi järgi 95% Zn. Tsingikihi kvaliteeti hinnatakse tema paksuse, poorsuse, homogeensuse ehk ühtlase jaotumise järgi. Temperatuuri abil kuumtsinkimisel kihi paksus. 26. Gaasi magistraaltorude katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika "-"klemmiga ja torust saab katood. Kuna vajalik on vooluringi saavutamine, kuid toru on üldjuhul lisaks katoodkaitsele veel ümbritsevast keskkonnast isoleeritud poluretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring (et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi vaid katoodile antakse elektrone juurde.
29. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ? (Vastav teave otsida internetist). Gaasi magistraaltorude kaitsmisviis - katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus- klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine, kuid üldjuhul on toru lisaks katoodkaitsele ümbritsevast keskkonnast isoleeritud veel polüretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring (et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi (katoodile antakse elektrone juurde).
suur! 30. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid. Levinum kaitsmisviis korrosiooni vastu: katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinusklemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine, kuid üldjuhul on toru lisaks katoodkaitsele õmbritsevast keskkonnast isoleeritud veel polüretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring(et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi ( katoodile antakse elektrone juurde)
annaabi.ee 
