16) Alaldi B6 võimsustegur Ua Ia 1 cosϕ = = = 0,95 (4.17) S1 1,05 Kolmefaasilisi sildalaldeid kasutatakse nende heade tehniliste omaduste (väike pulsatsioon, suur võimsustegur) tõttu kõige enam. Tänapäeval kasutatakse türistoridel põhinevaid sildalaldeid eelkõige väga võimsate alalisvooluajamite toiteks. Väiksema võimsusega ajamites kasutatakse mittejuhitavaid dioodalaldeid ning pinge reguleerimiseks eraldi pulsilaiusmuundureid. Mittetüüritavad dioodidel põhinevad sildalaldid on kasutusel ka alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurites. Dioodalaldite eeliseks on kindlasti nende lihtne ehitus ja väike hind, kuid puuduseks asjaolu, et need ei võimalda energiat võrku tagastada (nt. ajami generaatoritalitluse puhul).
vähenemist. Alalispinge toiteallikad. Tänu alalisvoolumootorite konstantsele ergutusvoole võib neid kergesti juhtida ankruvoolu muutmisega pooljuhtmuundurite abil. Sõltuvalt rakendusest võib alalisvoolumootori toiteallika valida paljude eelpool kirjeldatud jõupooljuhtmuundurite hulgast. Juhtimisnurga muutmisega juhitavad türistoralaldid on eelistatumad suure võimsusega mootorite juhtimiseks, seevastu pulsilaiusmuundurid on eelistatumad väikese võimsusega alalisvooluajamite korral. Osaliselt juhitavat türistoralaldit või ühekvadrandilist pulsilaiusmuundurit võib kasutada ajamites, kus pole nõutud rekuperatiivpidurdus. Teisest küljest on suur jõudluse ning laia kiiruse reguleerimise ulatusega alalisvooluajamites ankruahela toiteks vajalik neljakvadrandiline türistor-või transistormuundur ja ergutusahela toiteks kahekvadrandiline muundur. Sagedusel millega pooljuhtmuundurid talitlevad, nt 100 Hz ühefaasilisel 50 Hz võrgutoitega
korrigeerimine näeb ette täiendavate paindlike tagasisidede kasutamist. Need tagasi- sided toimivad oma tööpõhimõttelt ainult siirdeprotsesside käigus ning osalevad elektriajami etteantud dünaamiliste omaduste formeerimisel, kuid ei mõjuta jäikade pidevalt tegutsevate tagasisidede abil saadud staatilisi tunnusjooni. 4.5. Jõuosa struktuuriga ,,vooluallikas-mootor" alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem. Kõigi seni vaadeldud suletud juhtimissüsteemiga alalisvooluajamite mootori ankruahela toide toimus pingeallikast, st toiteallikast, mille pinge on praktiliselt konstantne. Nüüd vaatleme ajamit, mille mootori ankruahelat toidetakse vooluallikast, st toiteallikast, mille vool on konstantne. Sellise ajami skeemi on kujutatud joonisel 4.12. Joonis 4.12 Mootori ankruahelat toidetakse vooluallikast JM, ergutusmähist aga juhtimis- süsteemist JS, mille sisendile antakse potentsiomeetrilt Re,T momendi etteandesignaal
annaabi.ee 
