Peale voolude suhte mõõtmise kasutatakse logomeetrit ka pingete suhte mõõtmiseks ning pinge ja voolu ehk takistuse mõõtmiseks. Magnetoelektriliste mõõteriistade eeliseks on kõrge tundlikkus, suur pöördemoment nõrkade mõõdetavate voolude korral, elementide hea stabiilsus ja välismagnetväljade väike mõju. Nende mõõteriistade puuduseks on konstruktsiooni suhteline keerukus, suur maksumus, väike lubatav liigkoormus, sobivus ainult alalisvooluahelates mõõtmiseks. Magnetoelektrilised galvanomeetrid. Galvanomeeter on osuti või optilise näidikuga suure tundlikkusega magnetolelektriline mõõteriist, mida kasutatakse väikeste voolude ja pingete mõõtmiseks. Osutgalvanomeetreid kasutatakse tavaliselt nullist kõrvalekalde mõõteseadmetena. Alalisvoolu mõõtmiseks kasutatakse peamiselt karkassita liikuva mähisega seadmeid, vahelduvvoolu jaoks aga optilisi vibratsioongalvanomeetreid. Nende suur tundlikkus
52. Türistorid. Tüüritavad aladid Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht- lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Üheoperatsioonilise türistori sulgumine ehk üleminek juhtivast olekust suletud olekusse sarnaneb dioodi sulgumisega. Türistori sulgemiseks tuleb türistori anoodvoolu vähendada allapoole hoidevoolu IH (mõnikümmend mA).
blokeerpinge ja du/dt mõju vähenemise. 54. Milleks kasutatakse türistore? Lihttüristore (SCR - Silicon Controlled Rectifier) kasutatakse reeglina muundurites, kus väljalülitamine toimub vahelduvpinge mõjul nagu võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Lihttüristore kasutatakse ka akulaadiates, keevitusagregaatides, asünkroonmootorite sujuvkäivitites, kontaktivabades käivitites ja teistes seadmetes. Lihttüristoride kasutamisel alalisvooluahelates tuleb nende sulgemiseks kasutada sulgahelaid (sundkommutatsiooniahelaid).
muundurites, kus väljalülitamine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpinge-regulaatorid. Lihttüristore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, asünkroonmootorite sujuvkäivitites, kontaktivabades käivitites jt seadmetes. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 37 Lihttüristoride kasutamisel alalisvooluahelates tuleb nende sulgemiseks kasutada sulgeahelaid (sundkommutatsiooniahelaid). Joonis 3.31. Lihttüristori sulgahela skeem [2]. Joonisel kujutatud lihtne sulgeahel töötab järgmiselt. Põhitüristori T1 avatud (voolu- juhtivas) olekus voolab vool läbi koormuse RL. Kondensaator C laadub läbi takisti R ja pinge UC tõuseb praktiliselt toitepingeni. Põhitüristori T1 sulgemiseks avatakse abitüristor T2. Selle tulemusel ühendatakse
Vool mähises kasvab seda aeglasemalt, mida suurem on mähise induktiivsus. Samuti tekib väga suur elektromotoorjõud voolu väljalülitamisel mähisest, mis põhjustab näiteks elektrisädeme teket lüliti kontaktide vahel. Voolu sisse- ja väljalülitamisel tekkiva elektromotoorjõu väärtus võib suure induktiivsusega mähise korral olla palju kordi suurem vooluallika enda elektromotoorjõu väärtusest. Viimatinimetatud põhjusel võib alalisvooluahelates olla mähise klemmide puudutamine voolu sisse- ja väljalülitamise hetkel ja lühikese aja jooksul pärast seda väga ohtlik. Vahelduvvoolu korral muutub voolutugevus mähises pidevalt, seega indutseeruvad vahelduvvooluahelasse lülitatud mähises pidevalt väga suured elektromotoorjõud. Relaksatsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku, mille vältel voolutugevus pärast vooluallikaga ühendatud mähise klemmide lühistamist kahaneb e72 ,2 korda.
piiridesse. Paigaldise või selle osade maksimaalkoormuse määramisel võidakse arvestada osakoormuste eriaegsust (koormuste tasandumist). 2.2 JUHISTIKUSÜSTEEMID Juhistikusüsteemi valikul tuleb määrata: · tööjuhtide süsteem, · juhistiku ja seadmete maandamisviisid. TÖÖJUHTIDE SÜSTEEMID Tööjuht elektriahela juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid (L1, L2, L3) ja neutraaljuht (N), alalisvooluahelates poolusejuhid (L-, L+) ja keskjuht M. Eeldatakse järgmiste süsteemide kasutamist: Vahelduvvoolusüsteemid Alalisvoolusüsteemid Ühefaasiline kahejuhiline Kahejuhiline Ühefaasiline kolmejuhiline Kolmejuhiline Kahefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline neljajuhiline Kolmefaasiline viiejuhiline Märkus. Ühefaasiline kahejuhiline süsteem koosneb faasi- ja
järgmiste kaitsevõtetega: 1) põhiisolatsioon(isolatsioon mida ei saa kõrvaldada muidu, kui purustamise teel) 2) kõrgemat ohutustaset tagab lisaisolatsioon(nt: topelt või tugevdatud isolatsioon, seda isolatsiooni nim ka kaitseisolatsiooniks). 3) kaitseväikepinge, mille korral läbi inimkeha ei saa tekkida eluohtlikku voolu, selle pinge lubatav väärtus nii juhtide vahel, kui ka maasuhtes on vahelduvvoolu ahelates 50V, alalisvooluahelates aga 120V. 4) Puudutamist takistavad kaitsekatted ja ümbrised. 5) lähenemist takistavad kaitsetõkked. 6) Mitte juhtiva ümbruse loomine (isoleerpõrandate ja seinte näol) 7) elektiseadme paigutamine väljapoole puute küündumust. 8) pingealustel töödel isoleertööriistade ja kaitsevahendite kasutamine. Kaitset kaugpuute korral ehk rikkekaitset saab realiseerida: 1. pingealdiste osade maandamisega kaitsejuhtide kaudu. (kaitsemaandamisega) 2. seadme kiire automaatse
sellest kas on ühe või kolmefaasiline alaldi. Peale reguleeritavate alaldite kasutatakse trioodtüristore väga laialdaselt veel kontaktivabade lülititena, eriti tugevvoolutehnikas. Nende kasutamine vahelduvvoolu ahelates on suhteliselt lihtne, kuna türistori avamiseks (sisselülitamiseks) tuleb anda tüürelektroodile avamisimpulss, positiivse poolperioodi lõppedes ta lülitub aga välja, kuna poolperioodi lõpul väheneb vool hoidevoolust väiksemaks. Nende kasutamisel alalisvooluahelates on vaja täiendavaid ahelaid, mille abil viiakse vool väljalülitumishetkel hoidevoolust väiksemaks. Teise näitena vaatleme sümmistori ehk TRIAC-I kasutamist vahelduvpinge reguleerimisel. Taolised regulaatorid on levinud hõõglampidega valgustite valgustugevuse reguleerimisel .Joonisel 6.12. toodud põhimõtteskeemil on vahelduvvoolu ahelas hõõglamp H lülitatud järjestikku TRIAC-iga V1. Tüürelektroodi
lülititena, eriti tugevvoolutehnikas. Nende kasutamine vahelduvvoolu ahelates on suhteliselt lihtne, kuna türistori avamiseks (sisselülitamiseks) tuleb anda tüürelektroodile avamisimpulss, positiivse poolperioodi lõppedes ta lülitub aga välja, kuna poolperioodi lõpul väheneb vool hoidevoolust 57 väiksemaks. Nende kasutamisel alalisvooluahelates on vaja täiendavaid ahelaid, mille abil viiakse vool väljalülitumishetkel hoidevoolust väiksemaks. Teise näitena vaatleme sümmistori ehk TRIAC-I kasutamist vahelduvpinge reguleerimisel. Taolised regulaatorid on levinud hõõglampidega valgustite valgustugevuse reguleerimisel .Joonisel 6.12. toodud põhimõtteskeemil on vahelduvvoolu ahelas hõõglamp H lülitatud järjestikku TRIAC-iga V1. Tüürelektroodi ahelas on DIAC V 2 ja kondensaator C laadimistakistusega R ( takistid Rs ja R1 on
läheneb pikkamööda nimetatud väärtusele. Vool mähises kasvab seda aeglasemalt, mida suurem on mähise induktiivsus. Samuti tekib väga suur elektromotoorjõud voolu väljalülitamisel mähisest, mis põhjustab näiteks elektrisädeme teket lüliti kontaktide vahel. Voolu sisse- ja väljalülitamisel tekkiva elektromotoorjõu väärtus võib suure induktiivsusega mähise korral olla palju kordi suurem vooluallika enda elektromotoorjõu väärtusest. Viimatinimetatud põhjusel võib alalisvooluahelates olla mähise klemmide puudutamine voolu sisse- ja väljalülitamise hetkel ja lühikese aja jooksul pärast seda väga ohtlik. Eraldi mainime ka seda, et vahelduvvoolu korral muutub voolutugevus mähises pidevalt, seega indutseeruvad vahelduvvooluahelasse lülitatud mähises pidevalt väga suured elektromotoorjõud. Analüüsime nüüd põhjalikumalt voolu käitumist suure induktiivsusega juhis (mähises) selle sisse- ja väljalülitamisel
ning kaitsevad seadet lühiste eest. Selle poolest on toitevõrgupoolsed liinireaktorid eriti efektiivsed. Ajami installeerimisel on drosselite kasutamiseks palju erinevaid vajadusi. Toitepoole drossel asendab mitmeid voolu piiravaid mahtuvuslikke komponente, vähendab häireid toiteliinides, kaitseb kommutatsiooni liigpingete eest ja parandab süsteemi võimsustegurit laias võimsuste ja kiiruste vahemikus. Kui drossel asub vaheldi ja mootori vahel, vähendab see nii rikke-kui lekkevoolu. Alalisvooluahelates vähendab drossel kõrgemate harmooniliste poolt tekitatud pinge moonutusi ja vähendab pulsatsiooni. Trafo. Jõuelektroonika seadistes on hädavajalik, et trafo koosneks kahest või enamast tihedalt sidestatud mähisest, kus kogu magnetvoog tekitatakse ühe mähise või selle sektsiooni poolt. Joonisel 2.2, a on näidatud eraldustrafoga alaldusahel. Trafo madaldab toitepinge efektiivväärtuse U1 väärtusele U2, mis mõnikord on alaldites sobivam kasutada. Primaarmähise
annaabi.ee 
