ELEKTRIAJAMID väikelaevas Jaotuvad: 1.Alalisvoolu ajamid (meie kursuses enamasti jaht- ja purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme
ja suurendame väärtuseni b. Saame kõvera 2 mida nim. alanevaks haruks (suurenes jääkmagnetism). Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu- karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolu kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver-joonelise iseloomu. Nii saab hinnata masina magnetilisi omadusi. Koormuskarakteristik (joonis 5.4) väljendab klemmipinge sõltuvust ergutus-voolust muutumatu koormusvoolu n. nimivoolu korral, kui pöörlemiskiirus on konstantne. Sellisel juhul on klemmipinge väiksem EMJ-st. koormuskõver 1 on madalamal tühijooksukõverast 2. Kolmnurk abc nim. iseloomulikuks kolmnurgaks. Koormuse ühendamisel
Diskreetsus (Resolution) – arendatava jõu/ momendi väikseim samm. 11 Täpsus (Accuracy) – sisendi ja väljundi muutumatu suhe. Maksimaalne jõud / moment (Peak force / torque) – täituri poolt suurim arendatav jõud / moment. Soojuse hajutamine (Heat dissipation) – suurim soojuse hajutamise võimsus püsirežiimil. Kiiruse karakteristik (Speed characteristics) – Jõu / momendi ja kiiruse tunnusjoon. Tühijooksukiirus (No load speed) – töökiirus koormusvabas olekus. Sagedusvahemik (Frequency response) – Sageduse vahemik, milles väljund reageerib sisendile korralikult. Kasutatav sirgjooneliselt liikuvatel täituritel. Toide (Supply) – toite tüüp (elektrivool, suruõhk jm), faaside arv, pinge, vool, sagedus.
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi