1 Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 15 mA, lugem oli 81,5 jaotust. Andmed: täpsusklass (tk) = 0,2 skaala jaotise väärtus (jv) = 150 mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2 I = 0,015 = 0,00003 A 100 Vastus: I = ( 0,00815 ± 0,00003 ) A Ülesanne nr. 2 Firma Agilent multimeetriga tüüp 34401A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 1000 V oli 950.525 V. Viimasest taatlusest oli möödas 1 kuu. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel mõõtepiirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Andmed: 0,033268 mõõtepiirkond (mp) = 1000 V näit U= 950.525 V taatlusest möödunud 1 kuu, seega veaklass 0,0035+0,0010 (% lugemist + % piirkonnast) Mõõteviga: U vigalugem mp viga piirkond U = + 100 100 950.525 0,0035 100 0,0010
lugem oli 113,5 jaotust. Andmed: Täpsusklass: t = 0,2 (mõõteriista passist) Skaala: s = 150 jaotust (mõõteriista passist) Mõõtepiirkond: m = 7,5 V Lugem: l = 113,5 jaotust Pinge: m U = l s 7,5 U = 113,5 = 5,675 150 Mõõteviga: t U = ± m 100 0,2 U = ± 7,5 = ±0,015 100 Vastus: U = ( 5,675 ± 0,015 ) V 2. Firma Agilent multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 100 V oli -27,6800 V. Viimasest taatlusest oli möödas 4 kuud. Andmed: Mõõtepiirkond: m = 100 V Näit: U = -27,6800 V Viga: ± (0,0035 + 0,0006) Mõõteviga: U viga m viga U = ± U + m 100 100 - 27,6800 0,0035 100 0,0006 U = ± + = ±0,0015688V 100 100
skj 74,5 I = 0,150 = 0,0745 A 150 tk Leian mõõtmise piirvea valemiga I = mpk 100 0,2 I = 0,150 = 0,00030 A 100 Vastus. I = (0,07450 ± 0,00030) A 2.Ülesanne Firma Agilent multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 10 V oli 8,85210 V. Viimasest taatlusest oli möödas 9 kuud. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel piirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Antud: mõõtepiirkond mpk = 10V näit piirkonnal U = 8,25210V viimasest taadeldusest möödas 9 kuud viga: 0,0030+0,0005 (± % lugemist + % mõõtepiirkonnast) U viga lugemist mpk viga mõõtepiirkonnast
suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu kondensaatorite plaatidele kogumiseks energiat. Laetud kondensaatori tühjenemisel, see energia vabaneb. Pinge on kondensaatoril võrra maas. Detsibellid näitavad väljund- ja sisendsuuruste suhet logaritmilisel skaalal. Induktiivpool- - dielektriline läbitavus
eraldavad valgust (elektrivalgustus); seadmed, mis teevad heli (raadio, müramasinad, telekas); seadmed, mis teevad tööd (elektriajamid); seadmed, mis teevad väga keerulisi asju (elektroonilised); seadmed, mis mõjutavad keemilisi protsesse (elektrolüüs); seadmed, mis edastavad infot (mõõteriistad). Looduslikud elektrienergia allikad on tuul, vesi, päike, fossiilkütused. 60. Vaheldi tööpõhimõte. Vaheldi muudab alalissignaali vahelduvsignaaliks. Väljundpinge peaks olema siinusekujuline. Vaheldi põhisuurused on väljundpinge sagedus ja suurus ning moonutustegur. Vaheldi puhul induktiivsel koormusel ei saa vool muutuda hetkeliselt, vool jääb pingest maha. Voolu jätkumist vanas suunas võimaldavad vastulülituses dioodid. 61. Võimendi tööpõhimõte. Võimendi muudab sisendsignaali amplituudi. Kusjuures väljundsignaali kuju peaks olema lähedane sisendsignaali kujule
Tänu inverteeriva sisendi virtuaalsele maale on vool takistil R1 määratud suhtega: Usis R1 See vool peab läbima mahtuvuse C, mis kindlustabki väljundsignaali. Reaalses integraatoris peab arvestama integraatori sisendis olevat eelpinget (alaliskomponenti), mis viib ideaalse integraatori väljundpinge pidevale kasvule kuni väljundi küllastumiseni. Alalispinge reziimi stabiilsuse tagamiseks tuleb kondensaator sillata takistiga Sellega on piiratud madalsagedusliku-, kaasaarvatud ka alalissignaali võimendus, olles nüüd piiratud suhtega: R2 R1 // All olev jutt on raamatust // Kui puudub takisti R2, siis tagasiside ahelas olev kondensaator laadub vooluga iC, mis ei sõltu kondensaatori pingest. Siis aja dt jooksul saab kondensaator laengu dq ja tema pinge muutus: dq (iC * dt) dvC = = C C Lõpliku ajavahemiku t jaoks t 1 vC = ? vC dt (R1 * C) 0 Väljundpinge vv = -vC
Astmete vahel võib olla sidestus ahel, mille ülesandeks võib olla eraldada alalisvooluliselt üksikud astmed (Sisestusahel laseb läbi ainult vahelduv signaali). Teiseks ülesandeks on sobitada erinevate astmete sisend ja väljundtakistusi nii, et saavutataks maksimaalse võimsusega signaali edastamine. Vastavalt sellega, millist sidestusahelat kasutatakse, kasutatakse kolme liiki võimendeid. RC sidestus ahel, kus sidestus ahelaks on RC ahel, mis alalissignaali läbi ei lase, küll aga laseb läbi vahelduv signaali. Teine võimalus on jätta sidestus ahel ära, ning seljuhul on meil tegemist otseses sidestuses võimendiga. Kolmas võimalus on kasutada sidestus ahelas trafot. Seljuhul on meil trafo otsesidestus. Trafo sidestuse eripäraks, on võimalus tagada sisendi ja väljundi
annaabi.ee 
