sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz 20kHz, sõltuvalt kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.1.2). b) Alalispingevõimendid K K 0,7K0 0 Joon.1.3 fK f Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.1.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid
ühelegi parameetrile. Enamasti on nad paigutatud kahe või nelja kaupa ühisesse korpusesse. Tüüpiliselt transiitsagedus Ft kuni 3MHz, nihkepinge väiksem kui 10mV, toitepinge väiksem kui 20V. 2. Täppisopvõimendid suurevõimendus teguri ja väiksese nihkepingega. Võimendus tegur kuni 30 millionit, nihkepinge väiksem kui 100µV. 3. Eriti väikese nihkega opvõimendid ettenähtud alalispingeliste signaalide mõõtmisteks mitmesugustes mõõteskeemides. Nihkepinge väiksem kui 10µV, triiv väiksem kui 1µV tunnis. 4. Väikese müraga opvõimendid ettenähtud nõrkade vahelduvsignaalide mõõtmiseks, omamüra pinge väiksem kui 5nV. 5. Laiaribalised opvõimendid suure väljundpinge kasvukiirusega ja neil puudub sisemine sageduskorrektsioon. Tänu suurele väljundpinge kasvukiirusele on neil ka lai võimendatav sagedusriba. 6
f K 0,7K0 K0 0,7K0 JOONIS 7.2. a) Madalsagedus- ehk helisagedusvõimendid Helisagedusvõimendid on ettenähtud helisageduslike signaalide võimendamiseks ja sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz 20kHz, sõltuvalt kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.7.2). b)Alalispingevõimendid f f K K 0,7K0 K0 JOONIS 7.3. Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.7.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid
kvaliteedi nõuetest (joon.7.2). b)Alalispingevõimendid K K 0,7K0 0 fK f JOONIS 7.3. Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.7.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille
annaabi.ee 
