3. Alalisvoolumasinate liigid Alalisvoolumasinad liigitatakse sõltuvalt ergutusmähise ühendamise viisist ankrumähise suhtes see kehtib nii generaatorite kui ka mootorite kohta. Ergutusmähis (-mähised) on paigutatud induktori poolustele. Alalisvoolumasinaid on neli liiki (joonised 6A 6D). 1. Sõltumatu ergutusega e võõrergutusega alalisvoolumasinal (joonis 6A) toidetakse ergutusmähist, milles on ergutusvool I e , sõltumatust alalispingeallikast. Võõrergutusega alalisvoolumasin on kasutatav nii mootori kui ka generaatorina. Sisuliselt sarnane püsimagnetiga masinaga. 2. Rööpergutus- e haruvoolumasinas (joonis 6B) on ergutusmähis, milles voolab vool I er , ühendatud rööbiti ankrumähisega. Generaatortalituses I = I a - I er , mootortalituses aga I = I a + I er . 6 RT
8 25 Sildlülituses pingevaheldi. Ühefaasilise keskväljavõttega poolsild-pingevaheldi elektriline skeem on näidatud joonisel 1.8. Lülitite VT1 ja VT2 ülesannet täidavad siin harilikult bipolaartransistorid, MOSFET-transistorid, IGBT-transistorid, GTO-türistorid või lihttüristorid koos sundkommutatsiooni ahelaga. Lülitid VT1 ja VT2 toidavad mootorit M ühissisendiga alalispingeallikast. Vaheldi pinge-ja vooludiagrammid on toodud joonisel1.8, b. Väljundpinge positiivse poolperioodi vältel on lüliti VT1 suletud ning pinge väljundis Us = +0,5Ud. Väljundpinge negatiivse poolperioodi vältel on lüliti VT2 suletud ning pinge väljundis Us = +0,5Ud. Enne kui üks lüliti sulgub, siis teine avaneb, kuid sellegipoolest on mõlemad lülitid hetkeliselt suletud ning lühistavad alalisvoolu toiteahela. Voolu teekond reaktiivkoormuse korral on näidatud joonisel 1.8, b
annaabi.ee 
