58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (teie arvamus) 1) 1800 leiutas itaalia füüsik Alessandro Volta (1745 1827) galvaanielemendi. 2) 1826 avastas Georg Simon Ohm katseliselt voolutugevuse sõltuvuse pingest ja takistusest. 3) 1895 leiutas raadio vene füüsik Aleksandr Popov (1859 1906) ja / või itaalia füüsik Guglielmo Marconi (1874 1937). 59. Elektrienergia allikad. Alalispingeallikad: 1) keemilised allikad, mis muundavad keemilise energia elektrienergiaks 2) alaldid, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks 3) alalisvoolugeneraatorid, mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks Keemilised allikad jagunevad: 1) ühekordselt kasutatavad, kuivelemendid tsink-süsielement või leeliselement 2) korduvalt kasutatavad akud (happe- ehk pliiaku, leelisaku) Vahelduvpingeallikad: 1) ühe- või kolmefaasiline toitevõrk, mis on ühendatud elektrijaamaga.
(CB - Common Base), ühise emitteriga (CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (CC - Common Colkctor) lülitused.. Kuna enamasti ühine elektrood maandatakse, siis nimetatakse neid lülitusi mõnikord ka maandatud baasiga, maandatud emitteriga ja maandatud kollektoriga lülitusteks. Tingituna sellest, et erinevate lülituste omadused on erinevad, vaatleme neid eraldi täpsemalt. Kõikide nende lülituste vaatlemisel tuleb meeles pidada, et lülituses olevad alalispingeallikad on signaalile s.o. vahelduv-komponendile väga väikeseks takistuseks (praktiliselt lühiseks). ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 36 6.3.1. Ühise baasiga lülitus. Ühise baasiga lülituses (joonis 6.5) toimub transistori tüürimine emittervooluga, s t . = Isis IE : Usis = U EB , U VÄLJ = U CB ja I VÄLJ = Ic JOONIS 6.5
annaabi.ee 
