tühjenemise protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused. Vahelduvkomponendi summutamise seisukohalt tuleks vaadelda eraldi filtri aseskeeme vahelduv- ja alaliskomponendile (joon.3.12a ja b). Selleks ,et vahelduvkomponent oleks väljundis võimalikult väike, peab filtri takistus olema kondensaatori mahtuvustakistusest võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus
protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused. Vahelduvkomponendi summutamise seisukohalt tuleks vaadelda eraldi filtri aseskeeme vahelduv- ja alaliskomponendile (joon.3.12a ja b). Selleks ,et vahelduvkomponent oleks väljundis võimalikult väike, peab filtri takistus olema kondensaatori mahtuvustakistusest võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi
annaabi.ee 
