U2 100 3,00 100 U1 = (3,040±0,04736)V U2 = (3,000±0,079)V Mõõtetäpsuse piires langevad mõlema voltmeetri näidud kokku. b) Nelinurk signaal: F = 2 KHz, U = 3 V U1 = 3,056V (B7 40/4) U2 = 3,32 V (B7 37) V1 (B7-40) mõõdab ja näitab suvalise signaali efektiivväärtust. V2 (B7-37) mõõdab signaali mooduli keskväärtust (alaldab signaali ning mõõdab selle alaliskomponendi) kuid näitab sin. signaali korral efektiivväärtust, korrutades alaliskomponendi väärtuse sobiliku koefitsiendiga. Teise kujuga signaali korral näit ei ole õige. Voltmeetri B7-37 näit voltmeetri B7-40 näidu kaudu: 2 2 Um = Ue 2 Ukesk = Um Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um/ 2 )/( Um ) = 2 2 = 1,1102 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K
CK=2,4nF · Arvutuste lähteandmed E=10V Uk0=6,08V UE0=1,786V Ik0=0,001A 3. Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus Joonis 2. Mudeli skeem pingejaguriga. Takistid Rb1 ja Rb2 tagavad baasile emitterpingest kõrgema pinge transistori aktiivreziimi tagamiseks. Takistiga Re pannakse paika emitteri pinge maa suhtes. Re põhjustab aga tugevat vahelduvvoolu tagasisidet, mis vähendab võimendust. Et võimenduskadusid vältida ühendatakse sellega rööbiti sildav Ce. Väljundisse alaliskomponendi mitte jõudmiseks kasutatakse sidestuskondensaatorit Ck. Sisendisse on ühendatud pingejagur sõltuvalt signaaliallika omadustest. Sisendisse antakse vahelduvsignaal, mida tüüritakse baasivooluga. Õigesti valitud skeemielementide puhul saame väljundisse võimendatud signaali. Põhimõte on, et madalama sisendpingega tüürida teiste siirete takistusi ja saada sellega suurem väljundsignaali pinge. 4. Mõõdetud pingevõimendustegur ku, sisend- ja
ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponenti võib mõõtetulemus olla vale Alaliskomponendi mõju kõrvaldamiseks saab kasutada tippväärtuse detektori veidi keerulisemat lülitust 2 Eelmisel joonisel kujutatud lülituses kondensaator Ck tõkestab sisendsignaali alaliskomponendi Kasutatakse ka tippväärtuse detektorit, mis sisaldab endas praktiliselt kahte detektorit: ühte positiivsete ja teist negatiivsete tippväärtuste mõõtmiseks Mõlemad toodud tippväärtuse detektorid mõõdavad pinge täisulatust, mitte ühe-poolset tippväärtust
alalispinge potsentsiaali all, mis võimaldab suure kestusega impulss- signaalide ülekannet ilma harja languseta ja alaliskomponendi ülekannet vajaduse korral. U s Kasutamine: koaksiaalkaablile töötamisel. Sel juhul on oluline, et kaabli lõpus olev Rk oleks võrdne kaabli lainetakistusega ja et kaablile töötava emitterjärguri ekvivalentne väljundtakistus oleks samuti võrdne kaabli lainetakistusega Faasipööraja skeem ja tööpõhimõte E t
püüab säilitada voolu. Peale selle on oluliseks erinevuseks RC-filtriga see, et alalispingeline pingelang induktiivpooli mähisel on väga väike. Seetõttu on LC-filtri kasutegur märksa kõrgem. Kondensaatori laadimine toimub läbi induktiivsuse, kondensaator tühjeneb tarbijale. Silufiltrite toimet võib vaadelda ka teisiti. Alaldatud pinge koosneb nii alalis kui ka vahelduv komponendist. Silufilter peab laskma alaliskomponendi võimalikult maksimaalselt läbi takistades samal ajal vahelduvkomponendi pääsu väljundisse. RC-filtri korral tekitatakse kondensaatori abil vahelduvkomponendile takistusel võimalikult suur pingelang ja see on seda suurem, mida väiksem on filtri mahtuvustakistus see tähendab, mida suurem on filtri kondensaatori mahtuvus. Alaliskomponendi kadu, aga sõltub filtritakistuse ja koormustakistuse suhtest
0 esitatakse impulsiga, millel on esimene pool negatiivselt pingestatud ja teine pool biti kestusest positiivselt pingestatud. Seega on negatiivne või positiivne siire biti keskel vastavalt 1 või 0. Seda koodi kasutatakse Ehternet LAN võrkudes. Manchesteri kood on siirdekood. Manchesteri koodi võimsuse spektraaltihedust võib näidata valemiga Selle koodi eelisteks võib lugeda nullist alaliskomponenti, kusjuures ükski bitikombinatsioon ei võimalda alaliskomponendi tekkimist. Siirded biti keskel on alati olemas, mis lihtsustab sünkroniseerimist. Vea esinemise tõenäosus on samuti hea.. Suurim puudus on laiema edastusriba vajalikkus (2R Hz). Lisaks puudub vea avastamine ning seetõttu pole ka koodi efektiivsust võimalik jälgida. · Raadiolingid ja satelliitraadioside · Kaabeltelevisioon · Kahejuhtmeline ja neljajuhtmeline liin · Analoog-digitaal ja digitaal-analoog muundur · Signaalide harmoonilised · · · ·
Dioodi oigeks valikuks on vaja teada dioodi labiva voolu kesk-, efektiiv- ja maksimaalvaartust. Poolperioodalaldi puudused: tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine. Silufilter peab siluma alaldatud pinget ja voolu. Samal ajal peab alaliskomponendi kadu olema voimalikult minimaalne. Vaikese voimsusega alaldite puhul kasutatakse valdavas enamuses mahtuvuslikku filtrit. Mahtuvuslikuks filtriks on suure mahtuvusega kondensaator, mis lulitatakse tarvitiga paralleelselt. Kui alaldi valjundpinge ua uletab kondensaatori pinge uC, siis laadub kondensaator alaldi maksimaalse pingeni. Kui kondensaatori pinge uC on korgem alaldi valjundpingest ua, siis tuhjeneb kondensaator aeglaselt vorreldes laadimisega labi tarviti
öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus peaks aga olema tarbija takistusega võrreldes võimalikult väike. Seda nõuet aga ei saa täita ,sest siis ei toimuks vahelduvkomponendi sumbumist ja me peame leppima alati ka alaliskomponendi kaoga RC filtris. Tingituna RC filtri esinevast pingelangust on taolise filtri kasutegur madal ja teda kasutatakse ainult väikeste voolude korral, kui tarbitav vool ei ületa kümmet milliamprit. a b c 32 R f R f X L X Cf X C R t R t R t U sis U sis U sis U välj U välj U välj JOONIS 3.12. LC filtri toime on märksa tugevam. Tema oomiline takistus on väga väike ja seetõttu on
tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus peaks aga olema tarbija takistusega võrreldes võimalikult väike. Seda nõuet aga ei saa täita ,sest siis ei toimuks vahelduvkomponendi sumbumist ja me peame leppima alati ka alaliskomponendi kaoga RC filtris. Tingituna RC filtri esinevast pingelangust on taolise filtri kasutegur madal ja teda kasutatakse ainult väikeste voolude korral, kui tarbitav vool ei ületa kümmet milliamprit. Rf Rf XL XCf Rt Rt XC Rt Usis Uvälj Usis Uvälj Usis Uvälj
sis R2 E1 UCE1 E2 E Joon.1.28 1) elemente on vähem 2) sagedusmoonutused on väiksemad , kuna sidestuskondensaatoreid on vähem Eripäraks on see, et esimese astme tööpunkti fikseerimine, mis määrab esimese astme kollektorpinge alaliskomponendi, paneb paika ka teise astme tööpunkti. Peale selle, kõikvõimalikud tööpunkti mittestabiilsused esimeses astmes kanduvad võimendatult edasi ja seepärast tuleb esimese astme tööpunkt võimalikult rangelt stabiliseerida. Nagu juba nimetatud, peab lähtetööpunkt olema kõrge, et vältida liiga kõrget kollektorpinge alalikomponenti. See asjaolu muudab voolutarbe seisukohalt otsese sidestuses võimendi väheökonoomseks, sest toiteallikast tarbitav vool on suur
Harilikult töötavad selles reziimis eelvõimendusastmed ja väikese võimsusega lõppastmed. B-klassi reziimis valitakse eelpinge U0 selliselt, et jõudepunkt P asuks peaaegu dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku alguses. Sisendsignaali olemasolu korral kulgeb vool võimendusastme väljundis signaalipinge muutumise poolperioodi vältel, nii et kujuneb pulseeriv pinge lõikenurgaga = /2. Sisendsignaali puudumisel võrdub toiteallikast saabuv vool peaaegu nulliga. Väljundvoolu väikese alaliskomponendi tõttu on võimendi kasutegur kõrge - kuni 60 ... 70 %. Kuid B-klassi reziimi iseloomustavad A-klassiga võrreldes suhteliselt suur mittelineaarmoonutus, sest väljundvool on impulsikujuline. Võimendusastme töötamisel C-klassi reziimis valitakse eelpinge U0 selliselt, et jõudepunkt asub dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku algusest vasakul. Siis on väljundahela jõudevool null. Siin < /2 ja kasutegur on kuni 85 %. Seda reziimi
Reaalfilter on realiseeritav, aga üleminekud läbilaskeriba ja tõkkeriba vahel on alati sujuvad. Amplituudsageduskarakteristiku languse järskus sõltub R, L, C arvust filtri skeemis. Filtrite liigitus läbilaskeriba järgi. Üldjuhul eksisteerib neli põhitüüpi: 1) MPF Madalpääsfilter, laseb läbi madalamad sagedused. Näit.: alaliskomponendi U0 eraldamiseks fmax < 50...150Hz. Kõne ülekandmiseks piisab fmax = 3000 Hz. 135 2) KPF Kõrgpääsfilter. 3) RLF Ribaläbivusfilter. a) b) 4) RTF Ribatõkkefilter. 136 Butterworth´i ja Tsebõsevi filtrid. Filtri ülekandekarakteristik üldjuhul: K0 K ( p) =
määrata koormuse pidurdusaega. Rootorile mõjub sujuv pidurdusmoment ning seetõttu kasutatakse rootori pidurdamiseks ja seisval rootoril pidurdusmomendi hoidmiseks alalisvoolupidurdust lühikeste ajavahemike vältel. Sagedane alalisvoolupidurdus võib põhjustada mootori liigkuumenemist ning seetõttu on soovitav kasutada kaitseseadmeid. Alalisvoolupidurduse kombineerimisel minimaalse energiatagastusega rekuperatiivpidurdusega on üheaegselt vajalikud sageduse vähendamine ja alaliskomponendi lülitamine mootori mähistesse. Sellist pidurdusviisi nimetatakse kompaundpidurduseks. Kokkuvõtteks. Pidurdusseadmed võimaldavad mootori ja toitevõrgu vahelist energiavahetust. Selleks on mitmeid võimalusi. Tõhus pidurdusviis on rekuperatiivpidurdus, mille puhul pidurdusenergia tagastatakse toitevõrku. Antud pidurdusviisi puuduseks on aga pidurdusseadmete kõrge hind. Populaarseim pidurdusviis on dünaamiline pidurdus, mille korral
annaabi.ee 
