1919. aastal avati Tartu Ülikool, tänu millele oli võimalik iseseisvusaastatel hariduse, samuti teaduse areng. Hariduselus etendasid rolli ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. Kui Eesti iseseisvus, lõi stabiilne poliitiline kord soodsad tingimused loomeinimestele kultuuri arendamiseks. Arenes teater, levisid moodsad kunstivoolud ning ühtlasi ka uudsed muusikazanrid. Samuti arenes ka spordielu- loodi mitmeid spordiseltse ning ringe, mis hiljem koondusid alaliitudeks. Spordist rääkides on tähtsaim see, et mitmed sportlased, näiteks maadleja Kristjan Palusalu, esindasid olümpiamängudel Eesti riiki. Hoopis vastupidine olukord võttis maad pärast Teist maailmasõda, kui Eesti langes NSVL võimu alla. Totalitaarsele riigile kohaselt kehtestati ka Eesti aladel range tsensuur, mis tähendas kogu ajakirjanduse ning igasuguse loomingulise tegevuse allutamist riigi kontrollile. Kõik läänelik keelustati. Näiteks keelustati
Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tegevust jätkasid juba tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Mart Saar. 1928.a sai lavaküpseks esimene ooper- Evald Aava ,,Vikerlased". Iseseisvusperioodil kujunes ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus Tallinn. Siin tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit: ,,Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Tegutsevate spordiseltside ja ringide kõrvale tekkis iseseisvusaastail rohkesti uusi, mis peatselt koondusid alaliitudeks ning 1922.a loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. 10 Vabadussõjalised 1929.a oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine
Tallinna Töölisteater loodi 1926. a. ning tema repertuaar koosneb põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. Provintsis oli teatrielu märksa tagasihoidlikum. Tartu "Vanemuine" põdes pärast Karl Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta "Estonia" või Draamateatri tasemele. Tegutsevate spordiseltside ja ringide kõrvale tekkis iseseisvusaastail rohkesti uusi, mis peatselt koondusid alaliitudeks ning 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimateks klubideks kujunesid Tallinna "Kalev" ja "Sport" ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Rohkesti korraldati mitmesugustel aladel maavõistlusi, peamiselt muidugi lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga, ent ei puudunud ka sellised eksootilised vastased nagu Türgi jalgpallikoondis. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres