Dokumendihalduse normdokumendid: seadused, Vabariigi Valitsuse määrused, standardid ja juhised. Dokument (Arhiiviseadus) mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldased faktide või tegevuse tõestamiseks. (EVS-ISO 15489) on organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Dokumendi elukäik toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni arhiveerimiseni või hävitamiseni. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendi autentsus autentne on dokument, mille ehtsust on võimalik kindlaks teha.
eestlased. Nad säilitavad oma rahvuse suutes samas rännata maailmas ja sulanduda massi. Tolleaegsele talupojale aga selline elukomme ei istunud. Nad olid matsid traditsioonide ja kommete säilitajad, püsivad ning alahoitud. Oma teadmised omandas talupoeg tasa ja targu pika aja jooksul. Kui mõelda, et Tammsaare võrdleb matse inglastega, siis tänapäeval poleks see mingil moel mõeldav. Mõlemad on küll püsivad ja alalhoitud, kuid tänapäevases kontekstis vaadatakse erinevalt inglastest matse pigem eemaloleva pilguga. Matsist on saanud negatiivne ning vurlest positiivne persoon. Vurled on selgesti matside üle võimust võtnud. Kuna vurled on pigem seotud linnarahvaga, siis pole see sugugi ka imestav. Uusaja algul elasid inimesed veel suuremal jaol maal. Ka 19. sajandi eestlane ei tükkinud linna, kuna rikas oli see, kes omas oma talu ja maad. Linna ei roninud naljalt keegi
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED Asjaajamise eesmärk-on tagada asutuse töö vastavalt õigusaktidest ja standartites kehtestaud vorminõuetele. Mis on dokumenidhaldus-halduse ala,mis tegeleb dokumentide loomise,saamise,alalhoidmise,kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega Dokument-organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate täitmise või äritegevuse käigus loodud,saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Dokumendi haldamise toimingud-dokumentide loomine ja saamine,registeerimine,liigitamine, Säilitustähtaja määramine,säilitamine,juurdepääsu tagamine,dokumentide kasutamise jälgimine. Dokumendi elukäik-toimingud dokumentidega alates selles loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutuss ülekandmiseni. ÕIGUSAKTID: Arhiiviseadus-seadus sätestab arhivaalise kogumise,hindamise,arhiveerimise,säilitamise ja nende juurde- pääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alused
ilmus Pärnus aastail 1857-1863. Ajakirjas väärtustas ta eestlaste rahvustunnet ja hoidis talupoegasid kursis maailmas toimuvaga. Pärnu Postimehe esimese veäljaande avaluuletuses pöördus ta esimest korda senise 'maarahva' asemel ''Eesti rahva'' poole. 1863.aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, peatselt ajalehe väljaandmine lõpetati, kuna lehe sisu oli rahvuslaste meelest liiga alalhoitud ja hirm võimupoolsete(J. Hurt, C.R.Jakobson)ees oli suur.Veidi enne I laulupidu, tegi Jannsen kogumiku tuntud isamaalistest lauludest, seal sees oli ka praegune Eesti hümn. Jannseni tegevuse tippajaks oligi ärkasmisaja esimene pool. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo Tartus.1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile.1869.
õiguseks. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva teadmise sälitamises. Originaalsuspüüd, õigusteadusliku väitluse taotlemine ei olnud enam voorus, vaid patt. Nii ei olnud enam põhjustki oodata õiguselt enamat ja vallata õigust rohkem, kui oli vajalik igapäevastes tehingutes. Hilisantiigi Rooma õigus ei olnud halvem, vaid teistmoodi õigus. Sellest sai aru geniaalne läänegoot Alarich II ning tegi seda, mis oli vajalik. Ta pani kirja provintsis alalhoitud Rooma pärandi ja võib-olla tegi sellega Rooma õiguse säilitamiseks ja selle eest hoolitsemiseks sama palju kui CIC’e looja keiser Justinianus. Euroopa õigusajaloo jaoks on 5.-6- sajandi vahetusel eriline tähendus. See oli õiguse üleskirjutuste aeg. Siin võib kodifitseerimise mõistet kasutada selle reservatsiooniga, et need õiguse kirjapanekud ei taotlenudki tingimata täielikkust ega väljaarendatud süsteemi. Oluline oli õiguse puhastamine ja kohandamine.
Tänapäeval tähendab kultuuriturism rohkem kogemist kui vaatamist ja nii peetakse kultuuriturismi all silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. http://www.sirp.ee/2003/12.12.03/Sots/sots1-7.html. Muidugi pole kuhugi kadunud ka traditsiooniline kultuuriturism: muuseumide ja näituste külastamine, kunstigaleriidega tutvumine, ajalooliste paikade lummuse kogemine, osalemine festivalidel. Paraku on aga tervikuna alalhoitud traditsioonilist eluviisi veel võimalik leida väga vähestes Euroopa paikades, kust aga urbaniseeruv luud on üle käinud, sealt on traditsiooniline elulaad kaotsi läinud. Nii on uues mõistes kultuuriturismi sihtkohad nihkunud järjest kaugemale - Aafrika sisemaale, Lõuna- Ameerika indiaani hõimude juurde, Himaalaja kõrgmäestikku. Põhja-Euroopas on kultuuriturismi üks sihtpunkte saamid, meil Eestis setod.
Niisugust seostatust ehk ühtsust loob arutegevus selle kaudu, et ta rakendab taju- ettekujutustele mõisteid. Mõisted põhinevad Kanti sõnul “funktsioonile”: “Ma mõistan funktsiooni all erinevaid ettekujutusi ühe ühise alla korraldava toimingu ühtsust” (B 93). Mõisteid rakendatakse tajudele aga nende üle otsustades. Alati kui me rakendame mõisteid, ühendame me üksteisega arvukalt ettekujutusi, see tähendab meil olemasolevaid kaemus- antusi, mis on mälus alalhoitud ja kombineerunud. Vahetus suhtes objektiga on üksnes kaemus, mõiste vahekord objektiga on vahendatud ettekujutustega nendest tunnustest, mis moodustavad mõiste sisu. Otsustused saavad seega olla üksnes selliseks teadmiseks objektist, mis on vahendatud teiste ettekujutustega. Niisugune ettekujutuste ühendamine mõistetega on kätketud igasugusesse otsustusse, ka sellistesse tajuotsustustesse nagu “Päikese käes olnud kivi tundub katsumisel soe”. Ehkki ka
(Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. DOKUMENT (document)- jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna TEAVIK (document)- jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna. TEGEVUS- on toiming või toimingute kogum, mida viib läbi isik, isikute grupp või asutus ja millel on kindel tulemus. Tegevusel on kindel ajaraam ja tulemus. Kindla väljundiga toimingutest koosnev jada asutuse funktsioonide täitmiseks. TOIMING- asutuse tegevuse osa, kus luuakse dokumente.
· Kui nimi ja amet ühel real, siis koma vahele. · Telefoni ja faksi järel koolonit ei panda, veebiaadressile ja e-postile ka mitte, et säilitada ühtsus. · Ülakoma nimesse siis, kui nime algkuju omastavas, nt Metsa`le. Kui dokumendist selgub nime algkuju, siis ei ole ülakoma vaja. Dokumentide loomine Dokumendid on organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Dokumendi plank- trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. See on juba ise dokument. Nt ametikirjad, õigusaktid (lisasid ei vormistata plangile, lähevad tavalisele paberile), protokollid, aktid jt. dokumendid. Plank on ka selline paber, millel on asutuse logo ja kontaktandmed. Plankide liigid: · üldplank (logoga plank); · dokumendiliigi plank.
aastal artikli (Tulving & Pearlstone, 1966), milles tegime vahet informatsiooni olemasolu (availability) ja selle kättesaadavuse (accessibility) vahel. Seda artiklit on nüüd küllalt tähele pandud, palju tsiteeritud ja sellest hakkas asi pääle. Meie ütlesime, et see katse näitab väga kindlalt, et materjali hulk, mida saab mälust välja võtta, ei olene mitte ainult sellest, mis on sinna kodeeritud ja seal alalhoitud, vaid oleneb ka sellest, kuidas seda otsitakse, milliste märkide alusel seda otsitakse. Hiljem tuligi sellest mõte, et mälu ei olene mitte ainult sellest, mis on minevikus sinna talletatud, vaid oleneb ka olevikust. Tähendab, mälu funktsioneerimine oleneb nii minevikust kui ka olevikust. Minevikust, see tähendab sellest, mis juhtus varem ja määras ära mäluseose tugevuse ja muud kvantitatiivsed omadused, aga ka meenutamise tingimustest. Väga triviaalne mõte. Ma olen
"robot", mis tähendas sunnitöölist. Orja ja roboti seos. Kui oleme eemale jäetud inimese määratlusest, siis samastame end robotiga. Ridley(vist? ma ei viitsi üle kontrollida) Scotti film "Blaid runner". Ülesehitus läheb käima orjade ehk robotite mässust. Robotid põgenevad oma alalt ja peategelane peab nad üles otsima. Stsenaarium toimub 2014. aastal. Replikantidel on siirdatud mälu ja emotsioonid ja neil on alalhoitud illusioon, et nad kuuluvad inimeste juurde. Inimeste maailmas ei soovi nad inimestega võrdsed olla, vaid vastanduvad. Mõjukas, inspiratsioon mustanahaliste jaoks. "Me ei suhestu teie loodud ajalooga, vaid loome omale uue sünteetilise ajaloo." Inimeste maailm saab masinaga suhelda ainult eeldusel, et nad teevad nii nagu nad programmeeritud on. Masinal ei tohi tekkida masinaidentiteeti. Vastasel juhul nim. seda veaks. Mustanahalise puhul peab olema samamoodi, neil ei tohi tekkida identiteeti
annaabi.ee 
