püüdma end õigustada. Kritiseerimine on kardetav, sest ta haavab inimese eneseuhkust, riivabtähtsutunnet ja äratab pahameelt. D. Carnegie “Tundmatu Lincoln” (Lincoln the Unknown). “Ära mõista kohut, et sinu üle kohut ei mõistetaks” (Lincoln). “Suure inimese suurus avaldub selles, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi” (Carlyle). Iga asi, mida me teeme, juhtub kahest motiivist: sugutungist ja soovist olla suur. Praegu iga normaalne täiskasvanu soovib: 1) tervist ja elu alalhoidu 2) toitu 3) und 4) raha ja asju, mida selle eest saab osta 5) järgmist elu 6) seksuaalset rahuldust 7) oma laste heakäekäiku 8) tähtsustunnet Püüd saavutada tähtsustunnet on üks peamisi erinevusi inimeste ja loomade vahel. Faktiliselt võib umbes poole vaimuhaigustest kirjutada niisuguste füüsiliste põhjuste arvele, nagu peaajukahjustused, alkohol, uimastid ja mitmesugused vigastused. Aga ülejäänud
toimivad. See on hulga kasulikum ja huvitavam, kui arvustamine ning tekitab meis kaastunnet, sallivust ja sõbralikkust. ,,Kõike mõista tähendab kõike andestada". 3 Vajadused Kõigil inimestel on vajadused. Need on osalt teistega sarnased, kuid võivad ka paljuski erineda. Enamasti iga normaalne täiskasvanu soovib: 1) Tervist ja elu alalhoidu. Enese- 2) Toitu. teostusvajadus Saavutusvajadus 3) Und. Kuuluvusvajadus 4) Raha ja asju, mida selle eest osta saab. Turvavajadus
Kes olid need inimesed, kes leidsid eneses jõudu ja võimaluse, et raputada ärkvele eestlaste rahvustunne ja selleläbi ka rahvuskultuuri ning selle väärtuseid? Mis oleks olnud ja millised oleksd eestlased täna, kui estofiilid ja äratajad ei oleks võtnud oma südameasjaks eestlaste maa, rahva ja rahvuskultuuri äratamist? Seda on vaja uurida süvitsi, sest ainult nii saab prognoosida eesti rahva ja rahvuskultuuri jätkusuutlikust eneseteadvuse alalhoidu läbi. Samuti saab teada, kus ja kes oleksid eestlased täna, kui just ärkamisaegsed sündmused oleksid leidnud aset varem, või halvema versiooni kohaselt, kui eelnimetatud sündmusi ei oleks üldse toimunud. Käesolevas uurimistöös kavatseb autor kasutada eelkõige ajaloolisi ja biograafilisi teoseid ja materjale, et seeläbi jõuda kas püstitatud hüpoteesi kinnituseni, või ümberlükkamiseni, milleks on - eestlased oleksid oma vaimselt arengult ja kultuuriliselt
kriitikat omavolilisele valitsemisele. Hobbes vabastab poliitilist võimu piirangutest, Locke piirab poliitilist võimu, mõlemad lähtuvalt loomuseisundist. ,,... loomuseadus, mis on kohustuslik igaühele. Selleks seaduseks on mõistus, mis õpetab kogu inimkonda nägema, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi keegi kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust või vara." Loomuseadus ei puuduta ainult Hobbesilikku enese-alalhoidu. Inimene tahab end alal hoida, kuid samas on tal ka negatiivne kohustus, mitte "kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust või vara." Igal inimesel on õigus olla loomuseaduse täideviijaks ja karistada üleastujaid. Ehkki see toob kaasa ebamugavusi, ei too see siiski kaasa sellist terrorit ja hirmu, nagu Hobbesi seda kirjeldas. Loomuseisund on isegi parem kui absolutistlik valitsus. ,,Loomuseisundis on olukord palju parem, sest seal ei pea inimesed alluma
annaabi.ee 
