Psühholoogia alused 30 8. MÄLU I. MÄLU LIIGID JA MUDELID Üldiseloomustus Mälu on elusolendite võime informatsiooni (1) salvestada (ümber kodeerida ja hoiule panna), (2) alal hoida ja (3) taastada (reprodutseerida). Eelmise, XX sajandi traditsiooni kohaselt räägitakse mälu kolmest klassikalisest protsessist kui kodeerimisest (encoding), alalhoidmisest, säilitamisest (storage) ja taastamisest või meenutamisest (retrieval). Siin on tegemist mälu arvutimetafooriga XX sajandist. Samas pole seda metafoori kui omalaadset mälu mudelit põhjust pidada muutumatuks ja igaveseks. Omal ajal rääkisid Aristoteles ja Platon mälust kui vahatahvlist, millele on tehtud talletatava informatsiooni jäljed. Mälu on enesestmõistetavaks omaduseks enamuse teiste psüühiliste nähtuste puhul. Mällu kodeerimine
vastastikku üksteist toetavad ja koostööd teevad, kuid inimesed ise liiguvad oma õnne suunas. Moraalne vabariik, eetiline kogukond. Georg Friedrich Hegel (1770-1831) Õppinud teoloogiat, filosoofiat. Ülistas Machiavellit ja kardinal Richelieu'd, kes mõistsid "põhimõtet", mille kohaselt asjad [nende ajal] toimisid. Individuaalse moraali reeglid ei piira riikide tegutsemist. Riigil pole kõrgemat kohustust enda alalhoidmisest ja tugevdamisest. Religioon: (Herderist ja Lessingust inspireerituna arendas ideed, et) maailmareligioonid järgnevad üksteisele kui progressiivsed usulise tõe ilmutused ning nii toimub jumalik inimkonna harimine järjest edasi. Filosoofiad ja religioonid on teadlikud ,,leiutised", millel on praktilised eesmärgid. Nüüd saab juba rääkida sotsiaalteaduslikust lähenemisest religioonile, mis mõtestab religiooni funktsioone jne.
annaabi.ee 
