20. Missugune on pn-siirde põhiomadus? Lk 92 Pn-siire on p-juhtivusega ja n-juhtivusega pooljuhtide piirkiht. Ta on tõkkekiht. Takistab elektronide ja aukude difusiooni. 21. Kuidas sõltuvad pn-siirde omadused temperatuurist? Lk 93 Temperatuuri tõusuga suureneb nii omajuhtivuse voolukandjate elektronide kui ka aukude kontsentratsioon, mistõttu lisandjuhtivus mõjutab nüüd poljuhi juhtivust vähem. Kuna vastassuuna vool suureneb, siis temperatuuri tõusuga väheneb alaldustegur ja halveneb p- n-siirde ventiili toime. Tunduv temperatuuri mõju pooljuhtseadiste omadustele on nende tõsiseks puuduseks. 22. Mis on pooljuhtdiood? Lk 94 Pooljuhtdioodide põhiliseks elemendiks on p-n-siire, mis eraldab kahte erineva lisandjuhtivusega pooljuhti. Sellisel siirdel on ventiili omadused. Eristatakse kaht dioodide põhiliiki: pind- ja punktdioodi. 23. Pooljuhtdioodide liigitus.lk 86 Eristatakse kaht dioodide põhiliiki: pind- ja punktdioodi
praktiliselt kogu alaldatav pinge toimib väljundis.Täpsemalt väljundpinge on alaldatavast pingest dioodi päripingelangu võrra väiksem. Järgmisel poolperioodil, see on ajavahemikul t 2-t3 muudab vahelduvpinge polaarsust . Diood läheb polaarsuse muutusest vastusuuna reziimi, kus dioodi takistus on palju suurem tarbia takistusest ja tulemusena ajavahemikul t 2-t3 väljundis pinget ei ole. Alalduslülitusi iseloomustatakse: 1. Alaldustegur - kus Ue on tarbijal toimiv alalispinge keskväärtus ja U 2 on alaldatava pinge efektiivväärtus. Poolperioodalaldil on alaldus tegur 0.5. St, kui me alaldame 100V vahelduvpinget poolperiood alaldiga, siis saame väljundis see on tarbijal 45V alalispinget. 2. Pulsatsiooni tegur (joonis) - Alaldi väljundi saadav pinge on kõikuv, mida nimetatakse ka segapingeks, kuna ta sisaldab nii alalispinge komponendi ja vahelduv komponendi. Neid vahelduv komponente
etteantud piirides. Sisendpoole parameetritest antakse: 1) Sisendpinge koos lubatud kõikumistega, millel antud toiteseade on arvestatud. 2) Tarbitav võimsus nimiväljundpinge korral 3.2. Alalduslülitused Alalduslülitus kujutab endast dioodide komplekti, mille ühenduste skeem sõltub alaldatava pinge faaside arvust ja kasutatavast lülitusest. Kõiki alalduslülitusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega: 1) Alaldustegur , see on alaldatud pinge keskväärtuse U ja alaldatava pinge 0 efektiivväärtuse U suhe. 2 2) Väljundpinge pulsatsiooni tegur. p. 3) Dioodidele mõjuv vastupinge U . R 4) Dioodi läbiv pärivoolu keskväärtus I . F Viimased kaks parameetrit on olulised dioodide valikul alaldisse, 3.2.1
Sisendpoole parameetritest antakse: 1) Sisendpinge koos lubatud kõikumistega, millel antud toiteseade on arvestatud. 2) Tarbitav võimsus nimiväljundpinge korral 3.2. Alalduslülitused Alalduslülitus kujutab endast dioodide komplekti, mille ühenduste skeem sõltub alaldatava pinge faaside arvust ja kasutatavast lülitusest. Kõiki alalduslülitusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega: U0 1) Alaldustegur K a = , see on alaldatud pinge keskväärtuse U0 ja alaldatava pinge U2 efektiivväärtuse U2 suhe. 2) Väljundpinge pulsatsiooni tegur. p. 3) Dioodidele mõjuv vastupinge UR. 4) Dioodi läbiv pärivoolu keskväärtus IF. Viimased kaks parameetrit on olulised dioodide valikul alaldisse, 3.2.1. Ühefaasiline poolperioodalaldi. Lihtsaimaks alalduslülituseks on ühefaasiline poolperioodalaldi kus kasutatakse ainult üht dioodi,
Kui alaldatavas pinges on positiivne poolperiood, siis on diood pingestatud pärisuunas, tema takistus on väike ja kogu alaldatud pinge toimib tarbijale. Selle tulemusena on nii tarbijat läbiv vool, kui ka pinge siinuse poolperioodi kujulised. Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil saab diood vastusuuna pinge, mil tema takistus on väga suur (Mohm), dioodi vastusuuna takistus ületab tunduvalt tarbija takistuse ja seetõttu on pinge tarbijal praktiliselt null. Alaldustegur on Ka = 0,45. pulsatsiooni tegur p = 1,57. UR = U2max = 1,41 * U2.
positiivsem. Kuna antud ajahetkel avaneb just see diood mille anood teiste dioodidega võrreldes kõige positiivsem. Nii näiteks ajavahemikul t1 kuni t2 kõige positiivsem faas A ja see tõttu juhib sellel ajavahemikul selle faasiga ühendatud VD1. Ajahetkel t2 saab kõige positiivsemaks faas B ja nüüd hakkab juhtima VD2 ajavahemikul t3-t4 VD3 jne. Seega moodustub tarbija vool 3 dioodi voolude summast. Id=1/3 IL If dioodile mõjuv vastupinge alaldustegur on 1,17 ja pulsatsiooni sagedus on 150Hz Toodust selgub 3 faasiliste alaldite veel üks eelis see on suurem pulsatsiooni sagedus sest mida suurem on pulsatsiooni sagedus seda lihtsam on pulseerivat pinget siluda. Ur=ruutjuur3*U2max Joonis 5.2.3 3faasilise sild lülituse korral on kasutusel 6 dioodi ja alaldatavaks pingeks liinipinge. Tarbijaga jääb järjestiku 2 dioodi ja vool läbi tarbija tekib nende faaside vahel mille pinge on antud hetkel kõige positiivsem ja kõige negatiivsem
1) Poolperioodalalidi Kolmefaasilises poolperiood alaldis on iga faasiga ühendatud üks diood, nimetatud dioodid hakkavad juhtima voolu kordamööda ajavahemikel mil antud faas nulli suhtes kõige positiivsem, nii juhib ajavahemikul T1>T2 diood VD1, ajavahemikul T2>T3 VD2, ajavahemikul T3>T4 VD3. Sellise töö korral kujuneb dioodi vool 1/3 perioodi vältel on . mõjuv vastupinge on Ur = 3U2max ja pulsatsiooni tegur p=0,25 sagedus fp = 150 Hz, alaldustegur Ka = 1,17. Eeliseks on lihtsus puuduseks aga see et vool läbi sekuntaarmähise kulgeb ainult 1/3 perioodi vältel. St trafo mähised on halvasti ära kasutatud. Lisades lülitusele kolm dioodi saame kolmefaasilise teistperiood lülituse milline on mitmest poolperiood puudusest vaba. Täisperiood alaldis jääb tarbijaga järjestiku kaks dioodi ja vool tekib läbi nende dioodide, mille faasid antud hetkel kõige positiivsemad ja kõige negatiivsemad, nii näiteks ajahetkel t1
annaabi.ee 
