Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "alalõuad" leiti 16 faili

alalõuad on putukatel abiks toidu kinnihoidmisel ja mälumisel, samuti on siin mitmesuguseid retseptoreid, mis võtavad vastu toiduga seotud keemilisi ja mehhaanilisi signaale.
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga ra...

Vee elustik - Eesti Maaülikool
76 allalaadimist
2
docx

Putukad

Kirjelda putuka välisehitust. Keha katavad kitiinist kestad, kaitsevärvus, pea- 1p liitsilmi+lihtsilmad, suu, 3p suiseid (ülalõuad, alalõuad, üla-ja alahuul), 1p tundlaid, rindmik- koosneb 3 lülist, 3p jalgu, 2p tiibu (katte-ja lennutiivad), tagakeha- koosneb lülidest, hingamisavad, muneti või astel. 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on?...

Bioloogia - Põhikool
34 allalaadimist
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organis...

Vee elustik - Eesti Maaülikool
47 allalaadimist
4
docx

Putukate välisehitus

Putukate välisehitus Hoolimata sellest, et putukad on väga liigirikas loomarühm, kelle hulgas kohtame suurt hulka erineva eluviisi ja väljanägemisega loomi, on nende kehaehitus üldplaanis siiski sarnane. Putukate keha jaguneb kolmeks tavaliselt hästi eristatavaks osaks: pea, rindmik ja tagakeha. Kõik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lülidest. Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka putukate keha kaetud k...

Loodusõpetus - Põhikool
8 allalaadimist
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu lii...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
106 allalaadimist
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
20 allalaadimist
4
doc

Limused - lühikokkuvõte

Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimis...

Bioloogia - Põhikool
22 allalaadimist
17
doc

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SELTS KILETIIVALISED : MESILASED, KIMALASED, HERILASED Referaat Tartu 2011 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................3...

Bioloogia - Tallinna Ülikool
23 allalaadimist
14
docx

Peipsi järve elustik (referaat)

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid ­ rohkem kui 1200 järve ja pa...

Hüdrobioloogia - Tallinna Ülikool
33 allalaadimist
4
docx

Müüriherilane

Nad ehitavad enda pesa tavaliselt kiviseinte või saviste nõlvade lõunapoolsetele külgedele. Tavaliselt näeme kõrvuti mitmeid müüriherilaste ehitatud torukesi ja herilasigi on üheskoos palju. Siiski on müürile tehtud pesatorud nagu üksikud korterid suurlinna hiigelmajas, kus naaber ei tunne naabrit. Ühiskondlikku eluviisi müü...

Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist
28
docx

Putukad

Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad...

Bioloogia -
16 allalaadimist
10
docx

Parmlased

Isaste suuaparaat pole vastavalt arenenud. Emaste parmude suised aga töötavad kääride põhimõttel. Mistõttu voolab parmu hammustusest tihti palju verd, mida üritavad kätte saada mitmed teised kärbsed (Luig 2006) Putukatel on üleval ja all kaks paari lõugu. Sääse lõuad on loodud torkamiseks. Lähedane kontakt pole seetõttu väga valus. Parmu ülemised lõuad on jõhkrad, seepärast on tema hammustus valus. Alalõuad meenutavad renne, mille kaudu parm oma sülge verre nõrestab, et veri ei hüübiks. Putukate sülg on põhjus, miks nende hammustused sügelevad. Putukad on kõigusoojased, mis paneb nad kuumaga tegutsema. Erinevalt inimesest, talub putukas kuuma väga hästi. Emased parmud vajavad järglaste saamiseks verd. Neile paslik temperatuur on 20’- 30’C, sellise ilmaga tegutsevad nad agaralt. 35-kraadine kuumus rahustab putukad maha, kuid juba...

Bioloogia -
3 allalaadimist
22
ppt

PARMLASED

tugevast kurnata kuna nende sülg on küllaltki mürgine • Kannavad tihti peale edasi ka igasuguseid haigusi • Verd imevad vaid emased kuna seda on neil vaja munade soodsaks arenguks • Emaste parmude suised töötavad kääride põhimõttel • Mistõttu voolab parmu hammustusest tihti palju verd • Putukatel on üleval ja all kaks paari lõugu • Ülemised lõuad on jõhkrad, seepärast on hammustus valus • Alalõuad meenutavad renne, mille kaudu parm oma sülge verre nõrestab, et veri ei hüübiks • Putukate sülg on põhjus, miks nende hammustused sügelevad • Leiavad ohvrid peamiselt liikumise järgi, eriti hästi panevad tähele tumedamaid objekte • Rolli mängib ka saaklooma lõhn ning süsihappegaasi kontsentratsioon • Üksikud liigid nt pimeparmud ründavad jahedama ilmaga ning õhtu poole Kasutatud kirjand...

Bioloogia -
2 allalaadimist
86
doc

Eesti putukad

*Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli). Paiknevad frontaalselt v. lateraalselt (peam. vastsetel). *Suised Pea alaosas asub putukatel suuava, mille ümber asuvad suuorganid e suised – ülalõuad (mandibulae), alalõuad (maxillae) ja alahuul (labium), mille abil putukad toituvad. Suuava ülalt kattev ülahuul (labrum) on näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised erinevat vormi. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. Haukamissuised - kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest, sama tüüpi suised on sageli ka rööve...

Bioloogia -
7 allalaadimist
18
docx

Jooksiklased

Suuava ümbritsevad haukamissuised ning katavad ülahuul, mis võib olla peakilbiga liitunud ja alahuul, mis kinnitub tugevale lõuaosale. Üla – ja alahuule vahel paiknevad ristsuunaliselt liikuvad lõuad. Ülalõuad on tugevasti sklerotiseerunud, alalõuad on nõrgemad (Haberman, 1968). 2 Rindmik koosneb kolmest lülist: ees-, kesk-ja tagarindmikust. Kõige tugevamini on välja kujunenud keskrindmikuga liikuvalt ühendatud eesrindmik. Keskrindmikku katavad selgmiselt kattetiivad, mille ülesandeks on tagarindmikule kinnituvate lennutiibade ja looma tagakeha katmine. Kattetiibade kokkupaneku joont keha keskel nimetatakse õmbluseks. Tagarindmik on...

Loodus - Tartu Ülikool
4 allalaadimist
4
odt

Putukate iseloomulikud tunnused

Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1...

Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist


Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun