ajavõtuga (0,001 sek täpsusega). Kiirusliku vastupidavuse hindamiseks on võimalused suhteliselt tagasihoidlikud, sest tavalised testimistingimused ei taga küllaldast motivatsiooni. Seetõttu soovitatakse sprinteritel määrata viimase 30 m läbimise aeg 100 m või 200 m jooksu ajal. Laboratoorsetes tingimustes on võimalik kiirusomadusi hinnata nende aluseks olevate energiamehhanismide võimsuse ja mahutavuse määramise põhjal. Levinud testid on Margaria trepitest (anaeroobse alaktaatse võimsuse hindamine) ja Bosco üheminutiline hüppetest (laktaatse võimsuse ja mahutavuse hindamine). Kiiruslikku vastupidavust saab hinnata vere laktaadi kontsentratsiooni ja pH taseme põhjal. Oluline on koos kiirusvõimete hindamisega testida ka jõuvõimeid. Nende testide omavaheline võrdlemine aitab hinnata kiiruse üksikkomponentide taset. Kui näiteks kiirusliku jõu tase on hea, aga kiirus kehv, võib olla põhjuseks halb tehnika
plahvatusliku jõu arendamise metoodika. Jõutreeningu põhimõttelised skeemid. Jõuharjutuste seostamine kiirus- ja vastupidavusharjutustega ning venitusharjutustega. Lihastasakaalu mõiste ja tähtsus. Jõuvõimete testimine. 1.6. Vastupidavus ja selle arendamise metoodika (2 tundi) Vastupidavustreeningu energeetilised alused. Aeroobne lävi, anaeroobne lävi ja maksimaalne O2 tarbimine. Baas-, tempo-, maksimaalse-, laktaatse kiirusliku- ja alaktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Vastupidavustreeningu põhimõttelised skeemid. Treeningumeetodite kasutamise spetsiifilisus vastupidavustreeningus. Vastupidavusvõimete testimine. 1.7. Painduvus ja osavus ning nende arendamise metoodika (2 tundi) Aktiivne ja passiivne painduvus, anatoomiline liikuvus. Staatilised ja dünaamilised painduvusharjutused. Painduvuse arendamise metoodika. Koordinatsioon, harjutuste sooritamise täpsus ja harjutuste omandamise aeg
kestus on 10 sek kuni 2min kiirus 96-100% maksimumist maksimaalsete ja 90-95%submaksimaalsete harjutuste puhul taastumispauside pikkus võib olla 3-10min vere laktaadi tase submaksimaalsete harjutuste puhul 15-19 mmol/l ja maksimaalsete harjutuste puhul 20-25 mmol/l suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega Alaktaatse kiirulsiku vastupidavuse harjutusi masutatakse maksimaalse kiiruse ja keatiinfosfaadi mehhanismi mahutavuse parandamiseks kõrge intensiivsusega läbitavad lõigud pikkusega 30-150m vere laktaadi tase 8-10 mmol/l arendamise meetodiks on kordusmeetod Põhi-ehk baasvastupidavus Kehaline töövõime suureneb Koormusjärgne taastumine kiireneb oluliselt, tänu energiasüsteemidele Väheneb erinevate vigastuste tekkerisk
3. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185–190 lööki/min, harjutuse (lõigu) optimaalne kestus kuni 10 min. Sobivaim arendamise meetod on ekstensiivne intervallmeetod, vähemal määral intensiivne intervallmeetod. 4. Laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste doseerimise põhimõtted on toodud kiirusharjutuste loetelus. 5. Alaktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutusi kasutatakse maksimaalse kiiruse ja kreatiinfosfaadi mehhanismi mahutavuse parandamiseks. Arendamiseks on sobivad kõrge intensiivsusega läbitavad lõigud pikkusega 30–150 m.Põhiliseks arendamise meetodiks on kordusmeetod. Üldarendavad harjutused ja nende tähtsus Üldarendavate harjutuste valikul tuleb silmas pidada: noore üldettevalmistus peab tagama igakülgse kehalise arengu. Õige
jõu- ja hüppeomadused ehk kreatiinfosfaadi mehhanismi mahutavus, tehnika, lõdvestusoskus, aeroobne baas. On loomulik, et suurem osa aastasest treeningust glükolüütilist võimekust nõudvatel aladel on suunatud anaeroobse kasuteguri komponentide mõjutamisele. AUTOR -VIIDE Alaktaatne kiiruslik vastupidavus põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. Alaktaatne võimsus peegeldab maksimaalseid jõu- ja kiirusomadusi. Alaktaatne mahutavus näitab maksimaalse kiiruse säilitamise võimet. Alaktaatse efektiivsuse määramiseks pole kaasajal kindlaid ja lihtsaid meetodeid. Teada on aga alaktaatsete harjutuste väga kõrge kasutegur . 40%. Samal ajal on aeroobsete ja glökolüütiliste harjutuste kasutegur 22.26%. Olulise tahtsusega on kreatiinfosfaadi mehhanismi osa energia ülekandes mitokondritest lihaste kokkutõmbeaparaadile. muofi brillidele. See mehhanism toimib nii aeroobsete kui ka glükolüütiliste koormuste ajal. Järelikult peavad alaktaatsed harjutused kuuluma olulise
Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et treenitud sõudjatel on 68 head jõunäitajad tänu nii aeglaste kui ka kiirete lihaskiudude hüpertroofiale ja suurele lihasmassile. Anaeroobne metabolism on peamiseks energiaallikaks just 2000 meetri sõudedistantsi stardis ja finišis. Esimestel sekunditel pärast starti prevaleerub anaeroobne-alaktaatne mehhanism, mis on kõige kiiremaks ATP resünteesimise mehhanismiks. Anaeroobse-alaktaatse metabolismi puhul saadakse energia lihaskius oleva kreatiinfosfaadi arvelt, mida jätkub vähemaks kui 10 sekundiks. Edaspidi peab organism stardiosas tuginema põhiliselt glükogeeni anaeroobsele lõhustumisele lihastes. Anaeroobse laktaatse mehhanismi kasutamisega kaasneb ka laguprodukti, laktaadi tekkimine, mille kuhjumine põhjustab väsimust ja sellega kaasneb lihastöö võimsuse vähenemine. Anaeroobne laktaatne mehhanism on peaaegu sama kiire
arendamine vastupidavuse vastupidavuse arendamine arendamine Kiirus Anaeroobse Erialase kiiruse Erialase kiiruse, osavuse, - vastupidavuse arendamine läbi stardikiirenduse ja kiirusliku arendamine alaktaatse ja laktaatse vastupidavuse arendamine kiiruse ning kiirusliku vastupidavuse Allikas: Modifitseeritud Jürimäe, Mäestu 2011 järgi Iga treeningetapp jaotatakse mesotsükliteks ning iga mesotsükkel omakorda mikrotsükliteks (vt joonis 5). Selline treeningu periodiseering võimaldab treeningtegevust eesmärgi järgi süstematiseerida ning tuleks võtta treeningplaanide koostamise aluseks. (Ibid) Joonis 5