. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Protokoll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1 1 Tähistused Sümbolid on toodud tähestiku järjekorras. Kreeka tähed on järjestatud vastavalt eestikeelsele hääldusele. Tähiste alaindeksid sõltuvad kontekstist, ülaindeksid mitte. 2,71828 viimane oluline tüvenumber; alakriipsu pole märgitud, kui parempoolseim number on viimane oluline tüvenumber; δ suhteline viga; δk korduvmõõtmise suhteline viga; ∆ absoluutne viga; sümbolile võib järgneda füüsikalise suuruse tähis; ∆k korduvmõõtmise absoluutne viga; n mõõtmiste arv;
projekteerijate/programmeerijate ringkonnas on kujunenud välja kogum soovitusi. Järgnevalt on välja pakutud üks võimalik viis andmebaasi objektide nimetamiseks. __ Nimi ei peaks olema liiga pikk (nt. üle 20 märgi), sest siis on seda tülikas kasutada. SQL lausetes võib pikkade tabeli/vaadete nimede asemel kasutada nn. aliasnimesid. __ Nimi peaks algama suure tähega. __ Nimedes ei peaks kasutama tühikuid. Tühikute asemel võib kasutada alakriipsu või nime alamosade suure tähega kirjutamist. __ Ärge kasutage nimedena andmebaasisüsteemi poolt reserveeritud sõnu (nt. "table", "select" jne.) __ Eesti/inglise/vene jne. segakeele kasutamine ei ole hea toon. Kasutage andmebaasi piires ühte keelt. __ Iga andmebaasisüsteemi puhul tuleb uurida, millist nimestandardit kasutatakse andmebaasi süsteemse kataloogi objektide nimetamiseks. Vajadusel tuleb järgnevalt esitatud soovitusi muuta, et eristada süsteemse
aasta-tund-minut). ÜLESANNE I Pinnatükk 15 NB! AutoCAD teeb siin jämeda vea – mõõtühikute eesliite „kilo” lühend on kirjutatud „suur-K”, aga peab olema „väike-k” NB! Tähele panna, et mitmeosalise nime puhul on soovitatav kasutada tühiku asemel alakriipsu, sest tühikut peab arvuti nime lõpuks! Kui on avatud alamkaust, kus esinevad juba failide nimed, on iga faili nimel klõpsamisel avatud ka vastava joonisefaili objektide eelkujutis, eeldusel, et põhimuutuja RASTERPREVIEW = 1, nagu ka joonise paremas ülaosas pealkirjaga Preview nurgas näha on. Failivaliku akna päris parempoolses ülaservas on rida tähtsaid ikoone: – tagasi tase madalamale; – tase kõrgemale; – otsida Internetist;
Kui aga panna loenduriga tulp, millel traditsiooniliselt on nimeks id, siis sellist muret ei teki. Kuna tabeleid võib andmebaasis olla mitu ning nende vahel on enamasti seosed, on kasulik ID-le lisaks kirjutada ka mõni täpsustav märkus nt LinnID. Sellisel juhul saame kõikjal, kus vaja viidata linnale kasutada sama väljanime. Kõik nimed peavad algama tähega, millele võivad järgneda nii tähed kui ka numbrid. Täheks loetakse ka alakriipsu. SQL Server 2005 lubab kasutada ka täpitähti ja tühikuid, kuid nende kasutamine pole soovitav kuna võib tekitada probleeme andmebaasi liigutamisega erinevate serverite vahel ning seab lisakohustusi päringute koostamisel. Nime maksimaalne pikkus on 128 märki. Andmetüübid Igale veerule tuleb valida andmetüüp. Esialgu tundub neid loetelus arutu hulk olema. Lähemal vaatlusel aga selgub, et tüüpe polegi liialt palju. Rohkem kasutatavad ehk täisarvud, reaalarvud, aeg,
annaabi.ee 
