· Pierre Lescot [Pjäär Leskoo] o Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. Lescot' kavandatud on osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. See on kolmekorruseline, kuid ülemine osa on poolkorrus (atikakorrus). o Lescot kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile. Ehitisel puudub kindluslik iseloom. o Louvre'i fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Chenonceaux´ loss [Seno(n)ssoo] Prantsuse-renessanss-skulptuur · Jean Goujon [Za(n) Gu'zo(n)] o Louvre'i fassaadi skulptorite autor. o Tema kuulsaim teos on nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" Pariisis. See on
Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstilooziga selle peal, lõpeb plokktorniga, mida flankeerivad (piiravad külgedelt) kaks kitsamat trepitorni
taimornamente ning rosette. Ballisaali parketi muster on sümmeetrilises kooskõlas saali võlvistikuga- see kujutab tähtvõlvi projektsiooni põrandale, mille muster moodustab roseti. Seinal on nisid, mis meenutavad hiinapäraseid uksekaari. Kaarte servad on kaunistatud sakiliste motiividega ja rosettidega. Saali ühel küljel on kõrgel asetsev siserõdu. Pargi suunas avaneva läänekülje keskel on üsna lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees on ka rõdu. Alakorrusel asub veel mauri dekooriga inglise stiilis kabinet (kuhu ma ei pääsenud) ning tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba, mida kutsutakse ka jahisaaliks. Seal peetakse isegi praegusel ajal jahipidusid. Seintel on hulganisti loomanahku ja sarvi. Seinapaneelid ulatuvad sama kõrgele kui uksed ning on tehtud tumedatest puitlaudadest ning ülalt ääristatud karniisitaolise servaga. Saali nurgas asub ruudukujulistest kollakasmustadest glasuuritud saviplaatidest kamin
Elumajad - Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Teed - Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Lisaks: Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii
Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Elumaja põhiplaan
Marmor- ja masaiikehised on hoone lahutamatud osad. Pala d'Oro ehk kuldaltar ja pronkshobused toodi mujalt, mõnes mõttes isegi kahtlastel asjaoludel. Mosaiigid on Bütsantsi algupäraga, mis on valmistatud Itaalia käsitööliste poolt, mis lähtub 6.sajandi Revennast, moodustavad täieliku ristiusuõpetuse ülevaate maailma loomisest kuni maailma lõpuni. Mosaiigi tegemist alustati peagi pärast kiriku valmimist ning töö nende kallal jätkub 12.-13. sajandini. Alakorrusel on seinad kaetud marmoriga, mis on suures osas maismaalt riisutud vanarooma materjal. Põrandaid katavad punased või rohelised katted. Keskajal hangitud aaretest kaks märkimisväärsemat on Pala d'Oro ja pronkshobused. Esimese kultse altari valmistasid Konstantinoopoli kunstnikud 975. aastal, kuid seda on palju 3 täiendatud ja uuendatud. Suur kuldne retaabel sisaldav värvilisest emailist pilte ja on
Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstilooziga selle peal, lõpeb plokktorniga, mida flankeerivad (piiravad külgedelt) kaks kitsamat trepitorni
ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Louvre`i lossi Pariisis ehitati mitme sajandi jooksul. Pierre Lescot kavandas lossi läänetiiva hoovipoolne fassaad (17. pilt). Kahele korrusele lisaks atika korrus. Kasutas ainult itaalia renessansist pärinevaid detaile ja tema ehitistel pole enam kindluslikku iseloomu. Fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud- alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Üksikosad ja tervik on tasakaalus, paljususes säilib ühtsus. 5 BAROKK Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest- tähendas korrapäratu kujuga pärlit. Siit ka omadussõna
Aatriumi kaldu ehitatud katuses oli sammastega ümbritsetud ava (compluvium) millele vastas põrandal vihmavee kogumise bassein (impluvium). Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses kööki ja teistesse majapidamisruumidesse. Peristüülõue teisel korrusel olid ülejäänud magamistoad. Linnavilladel (villa urbana) oli tihti kaks aatriumi ja peristüüli. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Insulad e. üürimajad oli mitmekorruselised siseõueta majad, mida üüriti vaesematele elanikel. Alumistel korrustel võisid olla kauplused. Roomas olid üürimajad kuni 20 m kõrgused, nende ülemised korrused olid tihti saviga tihendatud punutised.? Sisekujundus. Rooma templite sisekujunduse materjalikasutus, kus betoonseinad on kaetud
Nende põhjal võib öelda, et tüüpilises Mesopotaamia linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg külje kõrval lameda katusega kaetud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest majad. Tänavale avanesid vaid poed, kus käis tollalgi, nagu arvata võib, idamaalastele omane elav ja häälekas kauplemine. Pereelu koondus maja väikesele nelinurksele siseõuele, kust pääses tubadesse. Suuremates kahekorruselistes majades paiknesid alakorrusel töö-, külalis- ja söögiruumid, ülal pererahva elutoad. Perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mesopotaamias ei kujunenud ühtset vaidlustamatut versiooni maailma loomise kohta. Siiski usuti peaaegu üldiselt, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Üks jumalatest otsustas aga inimkonda vähendada üleujutuse läbi.
Kuid suuremates linnades oli ka palju mitmekordseid maju. Tänavale avanesid vaid poodide read, kus, nagu arvata võib, käis tänaselegi idamaale omane elav ja häälekas kauplemine. Ka templite avarad eesõued olid päevaajal avatud ja täis linnaelanike vilgast sagimist. Paljud küllalt avarad ja hoolikalt ehitatud elamud annavad tunnistust linnakodanike jõukusest. Pere-elu koondus väikesele nelinurksele sisehoovile kust pääses edasi siseruumidesse. Suurematel majadel paiknesid alakorrusel töö-, külaliste ja söögruumid, ülalkorrusel aga majapere elutoad. Müüridest piiratud ja tihedalt hoonestatud linnakeskusest väljapoole jäid aedade rohelusse uppuvad eeslinnad. Õiguskord, ühiskond ja perekond Hammurapi seaduste põhjal Babüloonia kuninga Hammurapi seadustekogu on kõige täielikum ja parem allikas muistse Mesopotaamia ühiskondlike olude mõistmiseks. Määrastes iga kuriteo eest kindla karistuse,
Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja ( domus ), mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi ( tablinum ), kus asus ka esivanemate altar, sellele järgnevast perstüülõuest pääses söögisaali ( trikliinium ) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised, alakorrusel tööruumid ( tabern ), selle peale ehitatud poolkorrusel elati. Üsna varakult hakati ehitama ka suuri üürimaju ( insula ), mis võisid olla 4 .- 7. korruselised (kõrgus 20 - 22 m ). Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Varaseim võlv oli
annaabi.ee 
