Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga
positiivsena (Parrott 1993), vaid nende ulatus, milles inimene on täielikult funktsioneeriv (Rogers
1963). Kuigi, teatud oludes (nt lähedase inimese surm) peetakse inimest täiesti funtsioneerivaks ning
veel enam, omavat suuremat heaolu, kui tema kogem oma emotsioone st kurbust selle asemel, et seda
maha suruda. Eudaimonistliku seisukoha kohaselt on sellised küsimused nagu repressioon, surutus,
ülekontroll vastandina emotsioonide alakontrollile on vähem lähedal sellele mida peetakse heaoluks.
Seega emotsionaalset avatust võib pidada üheks emotsionaalse heaolu aluseks (Butzel & Ryan 1997).
Selliste leidude põhjal on eudaimonstlike teoreetikute seisukohaks see, et emotsionaalne avatus ja
ligipääs oma emotsioonidele oluline heaolu saavutamiseks.
Teise eudamonistliku seisukoha kohaselt on leitud, et emotsioonide positiivsus ei ole heaolu
definitsiooni osa, mõju on võimalik käsitleda kui protsessi tulemust