tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Ettevõttes toimuvaid majandustehinguid on nelja liiki: 1. Ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (A+A-). Või teisiti nimetades aktiva muutus – muutuvad kaks aktiva kirjet. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma seejuures ei muutu. Näiteks: Osteti raha eest arvuti 7 000.- . Lahendus: aktivas alakirje muu materiaalne põhivara suureneb 7 000.- ja aktivakirje raha väheneb 7 000.-. 2. Ühe passivakirje suurenemine ja teise passivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (P+P-). Või teisiti nimetades passiva muutus – muutuvad kaks passiva kirjet. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma seejuures ei muutu. Näiteks: Aruandeaasta kasumist 15 000.- otsustati jagada dividendideks. Lahendus: passivakirje aruandeperioodi kasum väheneb 15 000.- ja
Tühje ridu bilanssi ei lisata. Seega kui alustaval ettevõttel on osakapital sissemakstuna pangaarvel, siis bilansi aktivapoolel on peale suurte alajaotuste pealkirjade üks kirje rahakirje ning passivas samuti üks osakapital. Võtame sellesama raha- ja pangakontode näite: kui on soov, võib peakirje jaotada omakorda veel alakirjeteks: raha kassas; raha pangas X, raha pangas Y. Sellisel juhul peab muidugi nende kolme alakirje summa kokku andma summa, mis on peakirjel raha-nimetusega. Bilansi visuaalne vorm Raamatupidamisbilanss on üheks olulisemaks dokumendiks, mida raamatupidaja koostab. Tavaliselt on bilanss koostatud tabelina või ülalt alla ridade esitlemisega (no oleks ikka raske ju küll taga ajada numbreid mööda tavateksti). Bilansi päises peaks olema nimetatud firma nimi, soovitavalt äriregistrikood ja dokumendi pealkiri bilanss ning kirjeldatavate arvandmete fikseeritud kuupäev, kuu ja aasta.
annaabi.ee 
