Kerakujuliseelektrono pilve läbilõige Rohkem täpikesi tähistab elektroni leidumise suuremat tõenäosust Orbitaalid S-orbitaal- kerakujuline Orbitaalid P-orbitaal- piklik, hantlikujuline Elektronkihtidel on alakihid S-alakiht P-alakiht D-alakiht F-alakiht S-alakiht Esimene Kõige madalama energiaga Sisaldab vaid üht s- orbitaali P-alakiht Järgneb s-alakihile Energia kõrgem kui s-alakihil Sisaldab kolme p- orbitaali porbitaalid paiknevad omavahel risti (x, y ja ztelge pidi) D-alakiht Lisandub kolmandast elektronkihist Energia kõrgem kui p- alakihil Sisaldab viite d-orbitaali D-orbitaalid on väga keeruka kujuga Seaduspärasus elektronkihtide ehituses: Igas järgmises kihis üks alakiht rohkem Igas uues alakihis 2 orbitaali rohkem kui eelmises
III kiht 18 elektroni IV kiht 32 elektroni väliskihil kuni 8 elektroni Näiteks: Cl +17 2)8)7) kolm kihti võib kloorile kohe ära märkida kuna perioodilisussüsteemis asub ta komandas reas. Sama näide nikkliga Ni +28 nikkel asub neljandas reas, märgime ära 4 kihti Ni +28 ) ) ) ) ja numbrid Ni +28 2)8)10)8) viimasel kihil peab olema 8 elektroni kuna nikkel asub B elementide seas ja rühmas VIII B. Elektronkihid jagunevad alates teisest kihist alakihtideks ja igale alakihile vastab kindla kujuga aatomiorbitaal. Orbitaal- ruumi osa, kus elektroni leidmise tõenäosus on suur. 1)s-orbiaal (sfääriline) 2)p-orbitaal (ruumiline) 3)d-orbitaal 4)f-orbitaal Ühele orbitaalile mahub kuni kaks vastassuunalise spinnidega (pöörlemisega) elektroni. Orbitaal võib olla: 0 elektroni- tühi 1 elektron- paardumata 2 elekrtoni- elektronpaar, vastassuunaliste spinnidega Elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem:
endaga elektrone. 14) Oksüdeerumine-elektronide loovutamine 15) redoksreaktsioon-on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone 16) s-orbitaal-kerakujuline, mahutab 2e 17) s-alakiht-iga elektronkihi esimene alakiht, koosneb s-orbitaalist 18) p-orbitaal-hantlikujuline, mahutab 6e 19) p-alakiht-alates teisest elektronkihist, järgneb s-alakihile, koosneb 3st p-orbitaalist 20) d-orbitaal- lutikujuline-mahutavad 10e 21) d-alakiht- koosneb 5st d-orbitaalist 22) molekul- koosnevad aatomitest 23) lihtaine-on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. 24) Liitaine-keemiline aine, milles esinevad rohkem kui ühe elemendi aatomid 25) ainete segu-mitme aine osakesed 26) keemiline side-kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud
olema vastassuunalised. minimaalse energia/aufbau prinsiip – elektronidel peab aatomis olema minimaalne potentsiaalne energia / elektronid täidavad orbitaalid energia kasvu järjekorras Hundi reegel – antud alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne (alguses täituvad ühekaupa sama spinniga elektronidega, siis lisanduvad vastupidise spinniga elektronid) 3 elektroni paigutamine d-alakihile: , MITTE Kletškovski reegel – määrab alanivoode täitumise järjekorra: mida suurem on orbitaali n + 1 summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + 1 summa on võrdne, täitub enne madalama n väärtusega orbitaal elemendi asukoha määramine perioodilisustabelis 1) maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri 2) viimane alatase määrab, kas tegemist on s-, p-, d- või f-elemendiga
Aatomorbitaalid * Elektronkihig jagunevad alates teisest kihist alakihtidest, mida tähistatakse tähtedega s,p,d,f. -) Alakihtide arv mingil kihil võrdub kihi numbriga. * Kuna elektronide jaotuse aluseks on energia, siis oleks mõiste "kiht" asemel õigem kasutada mõistet "energiavoo" (energiatase). * Elektronpilv on elektronide kiire liikumise tulemusel tekkiv ruumiline negatiivse laenguga pilv. -) Igale alakihile vastavad kindla kujuga aatomiorbitaalid. * Aatomiorbitaal (elektronorbitaal) on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. -) Orbitaale tähistatakse orbitaali tüübile vastava tähega, mille ees on kihi number. * Ühele orbitaalile mahub kuni 2 vastassuunaliste spinnidega (pöörlemissuunaga) elektroni. * Orbitaalil võib olla: 0e (tühi orbitaal); 1e (paardumata/üksik elektron); 2e (elektronpaar). Kihi Alakihid Alakihtide Maksimaalne Elektronide