Avalik juhtimine
See on tüüpiline nõrk
valitsuskabinet, mis töötab parlamentaalsel viisil.
Viimasel kümnendil on suurenenud parteide ja ministeeriumite arv president, kelle funktsioon on
kabinet moodustada (esitab parlamendile valitsusjuhi kandidaadi), ning kui parteid (parlament) ei suuda
omavahel kokkuleppida jääb president kõrvalvaatajaks (nt Eestis).
KABINETI SUURENEMISE TAGAJÄRJED
1) kaob ära mitteformaalne suhtumine, kabinett loob struktuure, mis koostavad otsuse projekte
tekivad alakabinetid.
· kabinet hakkab eraldama tähtsaid ja vähem tähtsaid küsimusi. Vähemtähtsad suunatakse
ministeeriumitele tekib kollegiaalsuse põhimõte.
· tegevusvaldkondade jaotumine, üks minister ei püüa sekkuda teise valdkonda ministrite
tasandil poliitiliste otsuste vastuvõtmine ilma aruteluta. Kabineti ühtsus väheneb.
2) peaministri roll suureneb, peaminister juhib kabineti tööd autoritaarsuse põhimõttel. Peaministri
annaabi.ee 
