Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle selle. Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all. SÖÖMISHÄIRETE PÕHJUSED üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA ALAKAALU SÄILITAMINE PIDEV JA SUUR HIRM KAALUTÕUSU EES KEHATAJU HÄIRUNUD Anoreksia (anorexia nervosa) on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Häire avaldub alatoitumises ning sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus
Ülekaalulisus maailmas maailmas on 7 biljonit inimest, neist 1,5 biljonit Ülekaalus Alakaalus on ülekaalus ja Normaalkaalus 0,8 biljonit on alakaalus rohkem inimesi sureb ülekaalu tõttu tekkinud probleemide pärast, kui alakaalu pärast Ülekaalulisust saab vältida tehes trenni, liikudes süües tervislikult, tasakaalustatult vältida liiga soolast/magusat vältides alkoholi, tubakatooteid Tänan kuulamast!
• Pesemiseks kasuta seebi asemel pesuemulsioone ja-geele, need ei kuivata nahka • Hoidu liigsest pesemisest, see kuivatab nahka • Ettevaatust liiga kuuma veega • Peale pesu tuleb nahka õrnalt tupsutades kuivatada • Juba punetavaid kõhti ei tohi hõõruda, kloppida ega töödelda ärritavate vahenditega • Kuiva nahka kaitseks kasuta kreeme • Toit peab olema täisväärtuslik, põhirõhk valkudel ja vitamiinidel • Pt kehakaalu jälgida, eriti üle-ja alakaalu puhul • Pt vedelikubilanssi hinnatakse regulaarselt • Soovituslik on juua pakkuda iga kord kui ollakse pt juures • Söödud toidud ja joogid dokumenteeritakse • Individuaalse riski aste ja riskitegurid • Kehakaal ja selle muutused • Tarvitatud toidu ja joogi kogused • Asendid kellaajaliselt • Kasutatud abivahendid • Teostatud hügieeniprotseduurid 4 • Tekkinud muutused nahal
Sellepärast ka siin referaadis tooksin välja mõningad takistused seoses tervisekäitumisega, et mõista paremini ülekaalulisust kui meditsiinilist seisundit. Laste ülekaalulisuse mõju on raske ülehinnata. See puudutab väga mitmeid valdkondi, alates vaimsest tervisest kuni majanduseni välja. Ülekaalulisust mõõdetakse kokkuleppeliselt kehamassiindeksi (KMI) järgi. KMI = kehakaal (kg) jagatud pikkus (m) ruudus. Tulemus alla 18,5 tähendab alakaalu, 25-27 kerget ülekaalu, 28-29 mõõdukat ülekaalu ja üle 30 on tegemist rasvtõvega. 1 OECD 2010, WHO, EUROSTAT 2 Riskifaktorid ja takistused T.E.E.N.S. programmis osalenutel USA's T.E.E.N.S. 2 programmi raames läbiviidud uurimise põhjal, kus osalisteks olid 11-18 aastased ülekaalulised noorukid, tulid välja mitmed huvitavad faktid. Nimelt 56% osalistest olid
Toiduenergia Kehakaalu säilitamiseks peab toiduga saadav energia olema tasakaalus kulutatud energiaga, kehakaalu alandamiseks peab energiakulu ületama tarbimise.Toiduenergia pideva ületarbimise puhul suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on aga riskiteguriks südamehaigustele, sealhulgas südameinfarkt, ajuinsult, kõrgvererõhktõbi, aga ka diabeedile, podagrale, sapikivitõvele ja mõningad vähivormidele. Kehakaalu langetamine alla soovitatava piiri viib aga alakaalu tekkeni. See võib olla seotud ka söömishäiretega. 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga, hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute
Alates 30. eluaastast aeglustub ainevahetus iga 10 aasta kohta 10%. Kui kehamass on suurenenud 2 kg võrra, siis on viimane aeg analüüsida selle põhjust ja kohe tasakaalustada toiduga saadava energia hulk selle kulutamisega. Kui kaalulisa on suurem, on seda raskem normi viia. Üks kasutatavamaid kehamassi hindamise viise täiskasvanutel on kehamassi indeks (KMI), mille arvutamiseks on lihtne valem: Tulemus alla 18,5 tähendab alakaalu, 18,525 normaalkaalu, 2527 kerget ülekaalu ja 2829 mõõdukat ülekaalu. Üle 30 KMI korral on tegemist rasvtõvega ja kaalu alanemise planeerimiseks peab konsulteerima arstiga. Üle keskea inimestele võib soovitavaks kehamassiindeksiks pidada ka 2027. Täiendava kriteeriumina on vaja jälgida vöökoha ümbermõõtu. Südame- veresoonkonnahaiguste riski ennetamiseks on oluline, et vööümbermõõt meestel ei
Tegemist on lühikese aja jooksul juba teise uuringuga, mis näitab, et tavaliselt alates keskeast tekkiva luuhõrenemise ehk osteoporoosi kulu aeglustamiseks laialdaselt välja kirjutatavad toidulisandid ei oma erilist efekti. Yorki ülikooli uurija David J. Torgersoni juhitud uurimisrühm ja selle Suurbritannia kolleegid jälgisid 3314 vähemalt ühe puusaluumurru riskifaktoriga 70-aastast ja vanemat inimest. Riskifaktoriteks loeti alakaalu, mõnda varasemat luumurdu, emapoolses suguvõsas esinenud puusaluu murde, suitsetamist ja kehva või rahuldavat tervis. 1321 uuritut tarbisid kaltsiumi- ning D-vitamiiniga toidulisandeid ning neile jagati luumurrust hoidumise alast infot. 1993 katsealust said vaid informatiivse infovoldiku. Keskmiselt 25-kuulise jälgimisperioodi jooksul registreeriti 149 luumurdu ning nende suhtarv ei erinenud kahe grupi vahel oluliselt. Tulemus jäi samaks ka siis, kui puusaluu ja käeluu
lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise koral võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid saaste- ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi igas toidus eraldi võttes on nende kogused normi piires. (Terviseinfo, 22.03.2011) 3. ÜLEKAAL JA ALAKAAL Laiemas mõistes tähendab dieet kogu toitumist, kitsamas mõistes aga mõnd eridieeti, olgu see siis kas kehakaalu langetamiseks või mõne haiguse raviks. Üle- ja alakaalu kindlaks tegemiseks kasutatakse tänapäeval kõige enam kehamassiindeksi arvutamist kehakaalu ja pikkuse järgi. Kui kehamassiindeks (KMI) on üle 25, oled ülekaaluline, kui alla 20, siis alakaaluline. Enda tervislikukäitumise muutmine Saadud tulemused ei ole alati õiged, sest suure lihasmassiga sportlastel on KMI normist suurem, kuid ülekaalulised nad ei ole. Võimalikuks ülekaalu näitajaks on ka vööümbermõõt
organism seda füsioloogiliste protsesside (ainevahetuse) muutustega taastada. See teeb kehakaalu kontrolli all hoidmise keerukaks ning õnnestumine nõuab sageli ranget enesekontrolli. Vähe või ühekülgselt on teadvustatud, et tervislik seisund ja kehakaal on omavahel seotud. Eesti täiskasvanud elanikkonna 1996. a tervisekäitumise uuringust selgus, et vaid 3% küsitletutest pidas liigset kehakaalu võimalikuks haigestumise põhjuseks (4). Tavaliselt peetakse alakaalu ülekaalust ohutumaks. Terviseajakirjad ja müügikataloogid on pungil kõikvõimalikke kehakaalu alandamise vahendite ja võimaluste pakkumisi (aeroobikaklubid, trenazöörid, toiduasendajad, seedimise tõhustajad, lahjutustallad, -kõrvaklambrid jne) ning kaalujälgijate liikumine on muutunud massiliseks. Kaalu alandamise põhjendused tunduvad olevat aga suuresti seotud vaid välise atraktiivsuse ja kaasinimeste soosingu saavutamise, mitte tervisega.
o Sportlik tulemus paraneb vaid siis, kui langetate kehakaalu o Pilked, iroonia kehakaalu küsimustes Spordiga tegelevatel naistel võib esineda "sportlase triaad" · Toitumishäired · Osteoporoos · Amenorröa Anorexia nervosa · Kartus kehakaalu tõusu suhtes üle spordiala normväärtuse · Suur kehakaalukaotus · Pidev kartus paista välja ülekaalulisena, isegi alakaalu korral · Enesesisendus, et mingi kehaosa liialt paks on · Naistel vähemalt kolme menstruatsiooni ärajäämine Kehakaalu langus kutsutakse esile · Paksuks tegevate toitude vältimisega · Oksendamise esilekutsumisega · Lahtistite kasutamisega · Ülemäärase kehalise aktiivsusega · Söögiisu vähendavate ravimite kasutamisega Kehakaaluga rahulolematus on toitumishäirete peapõhjus
keeldumise ja ülemäärase valimusena ning esinevad vaatamata lapse adekvaatsele toitmisele ,hooldaja küllaldasele kompetentsusele lapse hooldamisel ning mõne söömishäiret põhjustava somaatilise haiguse puudumisele. Söömishäiretel võivad olla ka psüholoogilised põhjused-tõrjutud lapsed, vähe armastust, tähelepanupuudus. Anoreksia- närviline isutus. Puudutab noori tüdrukuid. Jälgivad toidu kalorsust, söövad võimalikult vähe, saavutavad eluohtliku alakaalu. Tunnused: toidu tükeldamine raasukesteks, rohke veejoomine enne kaalumist, ei taha süüa koos teistega, märgatav kaalukaotus, menstruatsioon võib lakata, suured ambitsioonid koolis ja hobides, varmas teistele süüa keetma. Buliimia- lapse tundeelu rohkem väljapoole suunatud, näitavad avalikult välja viha ja impulsiivsust. Buliimiat vallandavaks faktoriks on tihti tugev kõhnumiskatse. Kõhnudes aga hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele soovile süüa
uute kasvajate tekkimine samas piirkonnas üsna tõenäoline. Liighappesus nõrgeneb ka inimese seedesüsteemi, takistades aminohapete täielikku lagunemist ning põhjustades sageli toiduallergiaid. Kui keha on liialt happeline, hakkab ta tootma rasvarakke, et siduda ja ladestada nendesse liigsed happejäägid. See on vajalik, et hoida mürgid eemal meie elutähtsatest organitest, säästmaks neid kahjustustest. Samas võib ülihappesus põhjustada ka alakaalu, kui probleemiks on organismis neile soodsates happelistes tingimustes vohama löönud pärmseened. Pärmseened kasutavad ära meie toitaineid - nad võivad vähendada toidu keemilist ja mehhaanilist imendumist isegi kuni poole võrra, mis tekitab toitainete puuduse - tulemuseks on väsimus, nõrkus, haiglane tunne. Alakaal on organismile isegi ohtlikum kui ülekaal, sest rasvarakkude puudumisel ladestuvad happejäägid otse elutähtsatele organitele. Ilma valkudeta ei suuda organism