arvestades võimalikku ohtu küljepeale maanduda. Eriti ohtlikud olukorrad võivad tekkida meie teedel igapäevaselt liikuvatel raskeveokitel, kui juht kaotab hetkeks kontrolli veoki üle ja viimane võib minna ümber või külglibisemisse sattuda. Sellist süsteemi saab kasutada kõikidel elektrooniliste ketaspiduritega 4x2 sadulveokitel. Sellised pidurid on spetsiaalselt konstrueeritud märjal ja libedal teel toimetulekuks (eesmärk vältida külglibisemist, mis tekib üle-või alajuhitavusest) ja kuivadel teedel (kus peamine risk on ümberminek, mis on tingitud suurest kiirusest ja kurvide ebasoodsast kaldest). Süsteemis on sensorid, mis mõõdavad lateraalset kiirendust veoki raskuskeskmes. Kui lateraalne kiirendus ületab lubatud limiidi, siis mootori pöördemoment lülitatakse välja ja tööle hakkavad rattapidurid. Ekstreemsetes oludes võib toimuda sadulveoki ja haagise täielik hädapidurdus. See süsteem määrab ära juhi reaktsiooni ja võrdleb kursist
Ilma ESP- ta Autojuht märkab takistust ja keerab rooli järsult vasakule. Rehvide läbipaindumise tõttu muutub auto alajuhitavaks. Autojuht pöörab rooli veel rohkem. Auto alustab pööramist ja juht keerab rooli kiiresti paremale tagasi. Auto alustab parempööret. Rehvid painduvad nüüd vastassuunas, auto muutub ülejuhitavaks ja läheb külglibisemisesse. Auto muutub juhitamatuks ja hakkab ümber oma püsttelje pöörlema. ESP-ga Auto alustab pööramist. ESP saab andmed auto alajuhitavusest ja pidurdab pööramise suurendamiseks vasakut tagaratast. Auto pöördumisel vasakule hakkab autojuht pöörama rooli paremale. Juhitavuse säilitamiseks pidurdab ESP parempoolset esiratast. Tagarattad veerevad vabalt. Kiire suunavahetus võib muuta auto ülejuhitavaks. Juhitavuse säilitamiseks pidurdab ESP nüüd vasakpoolset esiratast. Kui auto juhitavus on taastatud (auto ei ole üle- ega alajuhitav), lõpetab ESP töötamise. 6. MSR
annaabi.ee 
