millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut Revolutsioon optikas, Käämbre H Laseri raamat ja raamatut Kalender 1999. Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist. Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge. LASERI LEIUTAMINE Laseri leiutamise au oleks väär anda ühele mehele, selle 20. sajandi suursaavutusse on andnud oma osa nii Townes, Schawlow, Gould ja Maimann. Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea
juhendajaga. Teema valikul tuleks kohe välja selgitada, kas antud teemavaldkonna kohta on piisavalt materjali nii erialast kirjandust kui ka teisi uurimusi. Kui uurimistöö teema on valitud, tuleb püstitada töö eesmärk mida antud tööga tahetakse välja selgitada või saavutada. Eesmärk peaks olema lihtne ja arusaadav. Uurimistöö teema peaks olema konkreetselt sõnastatud. 2.2. Uurimistöö ülesehitus 2.2.1. Töö kava Koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 2.2.2. Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut aktuaalsuse ja uudsuse seisukohast lähtuvalt ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida
Uurimistöö teema peaks olema konkreetselt sõnastatud. Teema valikul tuleks arvestada: ● teema aktuaalsust ja originaalsust; ● teema konkreetsust ja piiritletust; ● võimalust andmete kogumiseks; ● erialakirjanduse olemasolu; ● oma võimeid ja huve; ● võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. 5 1.3.1 Töö kava Töö kava koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne. Vastava oskuse arendamine on kõigi uurimistööde üks peamisi eesmärke. Töötades kirjandusega on soovitav silmas pidada järgmist:
S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus
S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus
S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus
millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut ,,Revolutsioon optikas", Käämbre H ,,Laseri raamat" ja raamatut ,,Kalender 1999". Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist. Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge. 3 1. LASERI LEIUTAMINE ,,Laseri leiutamise au oleks väär anda ühele mehele, selle 20. sajandi suursaavutusse on andnud oma osa nii Townes, Schawlow, Gould ja Maimann. Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma
. Seejärel materjali laagerdatakse puhkris, et savimass ühtlustuks. 3.3.3.2.Plastne menetlus Niiskus 18...26%. Kuivatatud tooriku niiskus 5...7% See meetod on lihtsaim ja odavaim. Kasutatakse laialdaselt ehituskeraaamika toodete nagu tellised, valmistamisel. Massi ettevalmistamise eesmärgiks on loodusliku savi struktuuri purustamine, ühtlustamine ja segusse vajalike koostisosade ja lisandite viimine. Üldjoontes koosneb protsess järgnevatest alajaotustest: Savimassist võõrkehade eemaldamine ja jämepurustus kivieraldusvaltsides, silevaltsides, desintegraatorvaltsides 3.3.3.3.Lobrimenetlus Savi vedelmassi valamist ja valmistamist kasutatakse fajansi ja portselani tootmisel ja keeruka kujuga santehnilise keraamika valmistamisel. 3.3.4.Lisandid ja koostisosad Lahjendajad on lisandid, mis võimaldavad muuta rasvaseid, kõrge saviaine sisaldusega savised .
Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja
Viskinautijatele on see aga tihti liiga keeruline, mistõttu paljud on leiutanud n-ö oma ratta. Viskiaistingute analüüsiga tegeldakse mitmetes uurimislaborites. Näiteks Edinburgh' lähedal Riccartonis asuvas Soti viski uurimisinstituudis on kirjeldatud enam kui 700 erinevat viskibuketis sisalduvat lõhna, mida on püütud seostada ka konkreetsete keemiliste ainetega. Peab tunnistama, et enamasti on ühes viskibuketis tegemist siiski kompleksse aistinguga, kus on koos mitu erinevat, eri alajaotustest pärit lõhna ja maitset. Näiteks juurvilja nüansi leiab nii teraviljasest kui ka väävlisest rühmast. Samas juhtub tihti, et kaks eri nüanssi annavad kokku midagi täiesti uut. Aga eks kombinatsioonid ongi alati huvitavad ja üllatavad. Teraviljane bukett on meenutus käärimisprotsessist, keedetud teraviljast. Tajuda võib ka keedetud kartuleid, linnaseid, maisi, teraviljade kesti, eri liiki pärme. Teraviljanüansid on
, mistõttu Analoogiliselt saab näidata, et , Ükski alamsumma ei ole suurem ühestki ülemsummast, s.t. suvaliste T, T′ ∈ korral s (T′) ≤ S (T) . Tõestus. Olgu T ja T′ lõigu [a, b] kaks suvalist alajaotust, moodustame kolmanda alajaotuse T′′ nii, et selle jaotuspunktideks on parajasti kõik jaotustesse T ja T′ kuuluvad jaotuspunktid. Siis T′′ on peenem mõlemast alajaotustest T ja T′, mistõttu omadusest 11.1 saame võrratused s (T′) ≤ s (T′′) ≤ S (T′′) ≤ S (T) . Lause on tõestatud. Defineerida Darboux ülem- ja alamintegraal ja (Darboux' mõttes) integreeruvad funktsioonid Iga ülemsumma S (T) on kõigi alamsummade hulga {s (T) | T ∈ } ülemine tõke. Pidevuse aksioomi kohaselt eksisteerib sup {s (T) | T ∈ } =: I∗ (f) , arvu I∗ (f) nimetatakse funktsiooni f Darboux' alamintegraaliks. Kuna arv I ∗ (f) on hulga
n = max (xi - xi-1 ) = max xi . (9.4) i=1,...,n i=1,...,n 85 PEATÜKK 9. PINDALA JA RIEMANN'I INTEGRAAL 9.3 Määratud (Riemann'i) integraal Definitsioon 9.3 Olgu funktsioon f määratud lõigus [a, b]. Kui sõltumata lõigu [a, b] kõikvõimalikest alajaotustest n = {x0 , . . . , xn }, mille korral n 0, n , ja sõltumata punktide ci [xi-1 , xi ] (i = 1, . . . , n) valikust eksisteerib piirväärtus funktsiooni f Riemann'i summadest I= lim (f (c1 ) · x1 + · · · + f (cn ) · xn ) , (9.5) n 0 siis seda piirväärtust I nimetatakse funktsiooni f määratud (Riemann'i) integraaliks lõigus [a, b]. Tähistatakse sümboliga
)z. Sellega on võrratus (5.5) tõestatud, võrratuse (5.6) tõestus on analoogiline. Omadus 5.3 Alajaotuse peenendamisel ei saa Darboux’ ülemsumma kasvada ega alamsum- ma kahaneda. Tõestus. See on vahetu järeldus võrratustest (5.5) ja (5.6). Omadus 5.4 Ükski alamsumma ei ole suurem ühestki ülemsummast. Tõestus. Olgu T ja T ′ lõigu [a, b] kaks suvalist alajaotust, meie eesmärk on veenduda, et s (T ′ ) 6 S (T ). Kui T ′′ = T ∪T ′ , siis T ′′ on peenem alajaotustest T ja T ′ , mistõttu omadusest 5.3 saame võrratused s (T ′ ) 6 s (T ′′ ) 6 S (T ′′ ) 6 S (T ) (selgitada!)z. 5.2.3 Darboux’ ülem- ja alamintegraal. Integreeruvuse kriteerium Omadusest 5.4 järeldub, et tõkestatud funktsiooni f : [a, b] → R suvaline ülemsumma S (T ) on kõigi alamsummade hulga {s (T ) | T ∈ T} ülemine tõke. Pidevuse aksioomi kohaselt eksisteerib
annaabi.ee 
