Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3
Infiltrat- sioon -- + - -+ + + + Niiskus ++ + + - - - soostumine põuakartlikus gleistumine Lõpptulemus oleneb veel: • maapinna kaldest • ümbritsevate alade kõrgusest Maastike hierarhia: Paik on väikseim geokompleks (e -süsteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veerežiim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus.) Paigas on ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -süsteem). Paigastik on geokompleks (e -süsteem), mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri
konkurentsisuhted -> pikaealised puud. R-taimed – kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on häiritud -> umbrohud. Eluvormid - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Raunkiaer’i eluvormide põhiklassid: 1. Fanerofüüdid – uuenemispungad maapinnast kõrgemal kui 0.25 m. 2. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel. 3.Hemikrüptofüüdid – pungad maapinnal. 4. Krüptofüüdid – pungad maa (vee) sees. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad säilitusorganites või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid paljunemisorganid veest kõrgemal. Hüdrofüüdid – pungad vees, ka paljunemisorganid vees või veepinnal. Terofüüdid –ebasoodsa perioodi elavad üle seemnetena. Liigifond Selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ning mis on ümbruses olemas. Tegelik liigifond – liikide hulk, mis on koosluses olemas.
geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul
maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule,
2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -susteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt uhesugune pinnakate, veereziim, mikrokliima, mullaliik ja taimekooslus.) Paigas on uhel mesoreljeefivormil kunkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt uhesugusest
25 m kõrgusel. Maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal või puudub selline aastaaeg. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel maapinna kohal, vähemalt osa maapealseid osi elab ebasoodsa aastaaja üle. Hemikrüptofüüdid – pungad paiknevad maapinnal. Krüptofüüdid – pungad paiknevad maa sees (sibulad, mugulad, risoomid), maapealsed osad ebasoodsaks aastaajaks hävivad. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad paiknevad säilitusorganeis või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid reproduktiivorganid arenevad veest kõrgemal Hüdrofüüdid – pungad vees, ka reproduktiivorganid paiknevad vees või veepinnal Terofüüdid – elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena. Herbivooria mõju taimekooslusele ja taimede kaitsevõimalused herbivooride vastu. Taimedel on väga erinevaid kompensatsioonimehhanisme:
25 m kõrgusel. Maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal või puudub selline hoopis.enim troopilises vihmametsas, üldine normaalspekter 2.kamefüüdid (Ch) pungad kuni 0.25 m kõrgusel maapinna kohal, vähemalt osa maapealseid osi elab ebasoodsa aastaaja üle; 3.hemikrüptofüüdid (H) pungad paiknevad maapinnal;enim tundras, segametsas,stepis,parasvötme normaalspektris 4.krüptofüüdid (Cr) pungad paiknevad maa (vee) sees, maapealsed osad ebasoodsaks aastaajaks hävivad. Alajaotustena eristatakse: 4.1geofüüdid pungad paiknevad säilitusorganeis või mullas; 4.2helofüüdid pungad vees, kuid reproduktiivorganid arenevad veest kõrgemal; 4.3hüdrofüüdid pungad vees, ka reproduktiivorganid paiknevad vees või veepinnal; 4.4terofüüdid (Th) elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena. Populatsioonidünaamika ja koosluse ruumisuhete seisukohast olulised tunnused: 1.Võsu poolt hõivatud pindala e. võimalik võsude tihedus 2
annaabi.ee 
