Kristlik muusika Kristlikku muusikat defineeriksin kui muusikat, mis väljendab kas isiklikku või ühiskondlikku (koguduslikku) uskumust kristlusesse ja võttes appi tsitaadi Hugo Lepnurmelt, lisaksin kitsama definitsiooni: ,,Kristliku kiriku muusika saamislugu on õieti liturgia kujunemise lugu." Kui aga minna liturgiast kaugemale, võiks suhtuda kirikumuusikasse kui ühte kristliku muusika alajaotusse. Saab ju kristlikku muusikat esitada kasvõi suupilli saatel, näiteks mõttekaaslastega matkal olles ja õhtul lõkke ääres, muusikategemise koht pole nii määrav kui paljudel puhkudel kirikumuusika puhul (kuigi alati ei pea ka kirikumuusika ainult pühakoja seinte vahel kõlama, võtame kasvõi meie surnuaiapühad, kus väike puhkpilliansambel või elektriklaver peaaegu alati kohal on). Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et nii kristlik kui ka kirikumuusika, kui
uurimine, arutamine, vastavate institutsioonide (kriminaalmenetluse osalised) juriidiline laad, funktsioonid, pädevus ja vastutus. Analoogiliselt tekkisid ka tsiviilprotsessiõigus ja haldusprotsessiõigus oma vastavates seostes materiaalõiguse harudega - tsiviilõigusega ning haldus(vastutuse)õigusega. Õigusharude süsteemi võiks nii üles ehitada, et kriminaalõigus ja kriminaalprotsess kuuluvad ühte alajaotusse ning tsiviilõigus ja tsiviilprotsess, aga samuti haldusõigus ja -protsess vastavalt teise ja kolmandasse alajaotusse. See ei oleks aga õiguse süsteemi sisemise loogilise struktuuriga kooskõlas - osundatud protsesside ettevalmistamine, protsessiosalised (tsiviilõiguses: pooled) ja protsessi kord on suurel määral erinevad. Piisab vist näitest, et konstitutsioonilise järelevalve menetluses ei ole üldse protsessi pooli - selles on põhiküsimus
annaabi.ee 
