Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja patsiendi läbivaatamine Suure külmaga õuest leitud patsientide puhul võib eeldada alajahtumist. Diagnoosile leiab kinnituse kõigepealt palja käega nahka katsudes ning seejärel tsentraalset temperatuuri mõõtes. Niisamuti tuleb alajahtumist kahtlustada nendel patsientidel, kes leitakse piiratud teadvusega eest tubastest tingimustest. Esimese läbivaatuse eesmärk on kindlaks teha, kas vereringe ja spontaanne hingamine on säilinud. Ka alajahtunud patsientide puhul võib see keeruline olla. Hingamine on sageli tasane, aeglane ja raskesti kuulda, pulssi võib olla vaid väga õrnalt tunda. Seega tuleb hüpotermia korral otsida pulssi kuni 45 sekundit. Alajahtunud patsientide puhul esineb sageli patsiendi surnuks tunnistamise vigu. Alajahtunud patsiendi päästmise veest on seotud teatud ohtudega, mis puudutavad ka abi osutaja ohutust. Seetõttu käsitletakse neid eraldi peatükkides. Patsiendi seisundi jälgimine on tihti raske
Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või 9,4605 * 1012 km alajahtunud veepiiskade, jääkristallide, lumehelveste segust. Läbipaistvate Linnutee- meie kodugalaktika, suuruselt teine galaktika meie täherühmas (nõrgalt kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. Kõrgkihtpilved on hallikas või helenduv, ebaühtlase heledusega riba) õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht
5) Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus? Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga. Samas jahtumine toimub konvektsiooni tõttu. Kuna vesi keha ümber liigub pidevalt, põjustab see kiire soojakao. Kui inimene on aga õhu käes, siis juhul kui tal on riided seljas hoiavad viimased keha lähedal oleva õhu soojana (konvektsioon ei toimu nii hästi). + õpetaja küsimused: 6) Kuidas aidata a) alajahtunud; b) ülekuumenenud inimest? Alajahtunud inimese abistamisel tuleb eelkõige vähendada tema soojakadu (nt anda tekk ümber, mitte visata lõkkesse). See võimaldab kehatemperatuuril järk-järgult normaalsele tasemele tagasi tõusta. 7) Higistamise kasulikkus või kahjulikkus. Kasulik: * aitab vajadusel keha jahutada, kuna higi aurustumisel neeldub suur hulk soojust; * on osa eritamisprotsessist osa jääkainetest eemaldatakse kehast higi kaudu. Kahjulik:
Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama. Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu. Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt,
Fondi lähenedes tõmbus taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses ilmuvad taevasse kuidpilved. Järkjärgust pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte . Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Tavine soe front põhjustab sagrli jäidet, mis tekib, siis kui alajahtunud veepiisad lagevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad. Kui soe jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi sulhakkab sulama. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teist sugune. Edasi liikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal , lükates sooja õhuenda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved , ajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult
jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult (kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis talvine soe front põhjustab jäidet, mis tekib siis, kui külma frondi üleminnes pöördub tuul loodesse ja alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Osoonikiht ja osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris
maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina
liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet, mis tekib siis, kui alajahtunud veepiisad langevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles.
Abista kannatanut delikaatselt Vii kannatanu välja veest, lumest, külmast ruumist Asenda märjad riided kuivadega Soojenda, et vältida edasist jahtumist Sügavas hüpotermias haige püüa hoida horisontaalasendis Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki Sügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja hingamine väliselt mittemääratav. Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära alusta ABCd. NB! Kuumade lahuste ning jookide, samuti alkoholi kasutamine on keelatud! Alajahtunud inimesel on oht südameseiskumiseks! Uppumise riskifaktorid Alkohoolne joove (45%) Alajahtumine Krambisündroom, epilepsia Veesport, traumatism Laste jätmine järelvalveta Ravimid Ujumisoskuse puudumine Esmaabi Uppunu päästmine. Vajadusel seljaaju kaitse. Teadvuseta inimene Vesi lasta välja valguda Stabiilne küliliasend Soojalt kinni katmine Kaela immobiliseerimine Südameseiskus Esmased elustamisvõtted (ABC) Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks
Päike ja kuu on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid annavad need pilved väga madala õhutemperatuuri korral Ida-Siberis. Keskmise kihi piires eraldatakse 2 põhiliiki: 1.Kõrgrünkpilved(Altocumulus) on valged, helehallid või sinakas hallid pilved, mis esinevad lainelise kihina või pilvetompudena. Päike ja kuu paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või allajahtunud veepiiskade ja jääkristallide ning lumehelveste segust. Läbipaistvate kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. 2.Kõrgkihtpilved(Altostratos) on hallikas või õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht. Päike ja kuu paistavad neist läbi nagu mattklaasist, tihedama pilvekihi puhul on päikese või kuu asukoht märgatav ainult heledama laigu järgi. Kõrgkihtpilvedest võib sadada nõrka vihma või lund.
aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda
Austeniidi teke perliidist nõuab raua polümorfset muutust, mis on võimalik tempil 727*C ja süsiniku ümberjaotust difusiooni teel. Väikese soojusjuhtivusega terase korral kasutatakse astmelist kuumutust, kaardumise vältimiseks peab peeni pikki detaile ja õhukesi plaate kuumutama püstasendis. 14. Struktuurimuutused terase jahutamisel Austeniit võib: a)laguneda perliidiks, b) muutuda martensiidiks (süsinikuga üleküllastunud ferriit), c) säilida alajahtunud austeniidina Perliitmuutus seisneb raus polümorfses muutumises Fe γ-Feα ning A-s oleva C ümberjaotumises difusiooni teel. Need protsessid määravad austeniidi lagunemise kiiruse. T langedes väheneb difusiooni kiirus ja aeglustub C ümberjaotumine. A allajahutamisel toimuvaist muutustest saamisekd koostatakse katseandmete alusel A isotermilise muutuse diagramm (TTT d.) koordinaatides muuteT T – aeg t, logaritmiline ajaskaala. Perliitmuutus
Terad tekivad vihmapiiskadest, kui need maapinna läheduses läbivad külma õhukihi. Jääkruubid, lumekruubid, teralumi. Vihmasaju esinemiseks peab vihmapiisale mõjuv raskusjõud ületama tõusa õhuvoolu. Lumeräitsakad nende tekkimiseks on vajalik tuumade olemasolu, mille ümber räitsakaid kujundv aine saaks tiheneda. Rahe tuumaks võib olla väike lumehelbeke või mõni tahke jääkristall.Selle tuumaga ühinevad alajahtunud veepiisad, mis tuumaga kokkupuutel jääks muutuvad. Õhuvoolud viivd ta ülespoole, kus ta uue kohi saab ja jälle allapoole langeb. Nii kasvab rahetera ja langeb raskuse tõttu lõpuks maapinnale. Jäide e. kiilasjää võib tekkida siis, kui talvel järgneb külmale sulailm ja kui õhk on veeaurust küllastunud. Külmade esemetega kokkupuutel muutub veeaur jäiteks. Jäide tekib ka siis, kui udu väga külmadele esemetele langeb, kus ta
ICP (intracranial pressure) – koljusisene rõhk Õendus ja ohud Korraldada jälgimine: neuroloogilise puude sümptomid, teadvus, orientatsioonihäired, üldseisund (peavalu, iiveldus, oksendamine,higistamine, rahutus,loidus),hemodünaamika, infektsioonioht kateetri paigaldamisest GKS (Glasgow Coma Score GCS) Glasgow koomaskaala (neuroloogilise seisundi hindamiseks) normaalse teadvuse näitaja on 15, vastavalt tabelile hinnatakse punktidega silmareaktsiooni, kõnevõimet ja motoorikat 16. Alajahtunud patsiendi käsitlus ja patsiendi jahutamine HYPOTERMIA rektaaltemperatuur <35°C (aeglustunud ainevahetus, vähenenud O2 tarbimine); <30°C (südamerütmihäired); <28°C (aju O2 tarbimine <50%); <20°C (kliiniline surm). Soojendamise meetodid: I passiivne (külmast isoleerimine); II aktiivne väline (soojendustekid, kiirgav soojus). III aktiivne kehatüve soojendamine (soojendatud, niisutatud O2 või infusioon, maoloputus, hemodialüüs, kehaväline vereringe). Ohud: rütmihäired, keha
jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult (kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis talvine soe front põhjustab jäidet, mis tekib siis, kui külma frondi üleminnes pöördub tuul loodesse ja alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Atmosfäär Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus
järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. Liigid ja tähised Lumi Jäävihm Hoogsademed Lumekruup Jäänõelad Hooglumi Teralumi Vihm Hooglörts
Märjas pinnases, mis on parem soojusjuht, kõigub temp vaadeldaval sügavusel rohkem, kui kuivas pinnases. Sügavusel, molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka kus temp püsib, asub nn konstantne kiht. Temp ööpäevane kõikumine ulatub 0,5m, aastane aga 10 – 20m sügavuseni. Temp kõikumised alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. maapinnas sõltuvad peale pinnase termiliste karakteristikute ( ruumerisoojus, soojusjuhtivus) omadustest ka temp kõikumisest maapinnal.
Põhjused • Külma ilmaga väljas maha istuma või lamama jäämine (haigushoog, joove, trauma), • metsa eksimine, • külma vette kukkumine. 44. Missugused on hüpotermia tunnused? Tunnused • Elu tundemärgid puuduvad, • teadvusetus, vaevalt tajutavad pulss ja hingamine, • segasus, hallutsinatsioonid, • unisus, uimasus, • jäsemete jäikus, • lihasvärinad, • kahvatu, külm nahk 45. Kuidas aidata alajahtunud inimest? Tegutsemisjuhised • Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. • Kata kannatanu soojalt. • Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided. • Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki. Väldi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. • Ära liiguta teadvuseta kannatanut, ära anna stabiilset külili asendit. 46. Kuidas aidata külmunud jäsemetega inimest?
* pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused, nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem piisk, seda kumeram on ta pind ning selle kohal max veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurab, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. * jääkristallide suurenemine sublimatsooni teel jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurab vett, mis samal ajal kristallidega skelettidele sublimeerub. * Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel erineva suurusega piisad langevad erineva kiirusega, sellepärast esineb kokkupõrkeid, piisaksesed ühinevad raskusjõu mõjul. Pilet nr 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist. A) liivapinnased, B) savipinnased
töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
jahtumise kiirusest • Külmumisel raku veepotentsiaal langeb külmumata lahusesse jäänud osmootikumide kõrge sisalduse tõttu • Toimub dehüdratiseerumine mille tagajärjel külmumispunkt raku sees alaneb ning hakkavad toimuma mitmesugused ümberhäälestumised – leiab aset kohanemine Külmumine on mitmefaasiline protsess: - vedela faasi alajahtumine (kuni -10 …12 ⁰C lehtedes ja -30 …-40 ⁰C pungades) – teatud juhtudel võib vesi jääda alajahtunud seisundisse pikemaks ajaks (osmootikumide sisaldus) Karastumine • Indutseeritud madalatest temperatuuridest • Karastumise aste koeti erinev (kõige tundlikum meristeem) • Kasv seiskub • Vakuoolid jagunevad • Osmootikumide hulk suureneb • Biomembraanid ja valgud asendatakse Karastumise võime on evolutsiooniline • Eriti tugev külma kliima taimedel Adaptatsioonid madalate temperatuuride talumiseks
Paksema rasvapolstriga inimestel võib see temperatuur ka mõne kraadi võrra madalam olla. Kuigi inimese termoneutraalne tsoon on üsna kitsas, suudab organism energiat kulutades hoida kehatemperatuuri stabiilsena laias keskkonnatemperatuurivahemikus. Teatud piirist alates toimuvad eluohtlikud kehatemperatuuri muutused väga kiiresti. Hüpotermia – kehatemperatuuri langus alla 35C. Surm saabub kui kehatemperatuur langeb alla 25C. Alajahtunud inimese abistamisel tuleb eelkõige vähendada tema soojakadu, järk-järgult saab kehatemperatuuri normaalsele tasemele tõsta. Parim on ohvri mähkimine sooja teki sisse. Tule paistel ei tohi jahtunud käsi-jalgu soojendada. Naha pindmisel kuumenemisel intensiivistub vereringe jäsemetes. Kuna jäsemed on alati jahedamad kui keha, siis soodustab see külma vere liikumist jäsemetest keha sisemusse ja organismi edasist jahtumist. (Sõja ajal kasutati teist inimest külmunud inimese
tehiskeskkonna lainemisega, mis on seutd o Oru turbaväli turbamaardla. Oru asula on maha jäetud o Põlevkivi kaevandamine o Põlevikivi põletamine o Suur osa Alutaguse maastikust on läinud karjääride alla · Veestik o Narva jõgi ainuke suurjõgi, peab kogu aeg endale sängi sügavamks tegema. Georg Lüscher. Narva jõel esineb põhjajää. Vesi võib looduses olla ka veidikene alajahtunud. Kui vool hakkab aeglustuma, siis hakkab tekkima kivide taha põhjajää Omuti kärestik, Narva veehoidla (paisutus ulatub Kuningakülani), vanajõed o Alutaguse põhjaosas kallakus ida suunas Poruni, Gorodenka ja Mustjõi o Alutaguse lääne ja lõunaosast mitmed jõed Peipsisse, loodest purtse koos lisajõgedega Soome lahte
Hüpotermiat (alajahtumist) tuleks kahtlustada kõigi uppumisega seotud elustamiste korral. Kui võimalik, tuleks alati kasutada madalaid temperatuure mõõtvat termomeetrit. Eristatakse 430 nõrka (35 kuni 32 °C), keskmist (32 kuni 30 °C) ja tugevat (alla 30 °C) hüpotermiat. Üldiselt kehtib põhimõte „Nobody is dead until he is warm and dead“(keegi ei ole surnud enne, kui ta on soe ja surnud). Seepärast tuleks iga akuutselt alajahtunud patsient – kui vastunäidustused puuduvad – üles soojendada, kuni on võimalik otsustada elustamise lõpetamise üle. Alla 30 °C korral ei soovitata manustada adrenaliini ning ka defibrillatsioon ja stimulaatori impulsid võivad jääda tulemuseta. Pikemaajalise taaselustamiskatse ajal võib patsient, kellel oli vereringe seiskumise alguses normaalne temperatuur, alajahtuda. Neli T-d
kõrvadel. Nahk muutub valkjaks, var- bad ja sõrmed on külma või valu suh- Alajahtumise all mõeldakse kogu or- tes tundetud. ganismi temperatuuri langemist alla 35 kraadi Celsiuse järgi. Alajahtumist Esmaabiks vabastatakse külmunud kehaosad riietest ja jalanõudest, kae- soodustavad verekaotus, stress, ala- takse külmunud kehaosa soojalt ja toitlus jms. Alajahtunud kannatanu on pehmelt, hõõrutakse külmunud ke- apaatne, pulss on aeglane ja vaevu taju- haosa, viiakse kannatanu sooja ruumi tav, hingamine on aeglane ja pindmine. 148 esmaabi Esmaabi andmiseks tuleb kannatanu üles soojendama kuumapuhurite ega toimetada sooja ruumi, katta soojalt kuuma veega see võib põhjustada ja tagada talle maksimaalne rahu. Ala- nahal põletushaavu.
annaabi.ee 
