Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil.
Lahenduskäik: Valguskiirus: 299 792 458 (m/s) Signaali veli kiirus: 70% valguse kiirusest Levikiirus kaablis = 299 792 458 (m/s) * 70% = 209 854 720,6 (m/s) Kaabli pikkus: 50 (m) Valguse levik 50m kaablis = 50 (m) / 209 854 720,6 (m/s) = 2,382 * 10 -7 (s) 10BASE-T kaabli kiirus: 10 mb/s Vastus: Bitt kaabli teises otsas = 2,382 * 10-7 (s) * 107 (b/s) = 2,38 bitti 2 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: Analoogtelefoni takistus on 400 , telefoniliini takistus on 2000 ja alajaamast tulev liinipinge on 50 V. Kui suur on telefonis kuluv võimsus? Lahenduskäik: Vastus: P (võimsus) = U2 / R = 502 (V) / 400 () + 2000 () = 1,042 (W) 3 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: Bitikiirus sidevõrgu füüsilises kihis on 9600 bit/s. Kanalikihis edastatakse pakette pikkusega 1024 bitti, millest päis moodustab 128 bitti. Kui kaua kulub aega selleks, et kirjeldatud võrgus edastada 600 kbit suurune fail?
ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel. Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast, kuid see võtab aega. Väga tähtis on veenduda, et selles piirkonnas ei ole ühtegi inimest. Kannatanu võib olla otseses kokkupuutes katkenud liiniga, kuid samuti lamada maapinnal ja sealtkaudu olla voolu all. Kui keegi on jäänud voolu alla, siis tuleb võimalusel kutsuda appi täiskasvanu ning püüda kannatanut kõiki ohutusreegleid arvestades sealt vabastada. See tegevus on väga ohtlik. Kohale, kus õnnetus on toimunud tuleb sel juhul läheneda väga väikeste sammudega, et ei tekiks
määral juhistikust toidetava mikroelektroonikaaparatuuri talitlust. Ka rikkevoolukaitserakendamine ei tekita probleeme. TN-S-juhistik võimaldab tõhusalt realiseerida liigpingekaitset ning lisapotentsiaaliühtlustust.Oma selgete eeliste tõttu on TN-S-juhistik kujunenud kõigi madalpingepaigaldiste tarbijavõrkude põhilahenduseks. Seda süsteemi kasutatakse tänapäeval Eestis uutes ja ümberehitavates elamutes ning kontorihoonetes. Alajaamast majani tuleb 4-pooluseline kaabel PEN juhiga (neutraal ja kaitsejuht ühitatuna), aga maja peakilbis on suur maanduslatt, kus neutraal eraldatakse sinisele (neutraal, N) ja kolla-rohelisele (kaitsemaandus, PE) juhtmetele. Ühtlasi on tekkinud vajadus ehitada olemasolevad TN-C- ja IT-juhistikud ümber TN-S-juhistikeks. TN-S-juhistik võib alata elektritarbijate liitumispunktis, olles enne seda välja ehitatud TN-C-juhistikuna.Sellise TN-C-
jaotamiseks. Elektrivõrk koosneb elektriliinidest ja alajaamadest. 30. Kirjelda Eesti elektrisüsteemi. (tootmine, ülekandmine, milliste riikidega ühendatud on. 31. Mis on põhivõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis põhivõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod põhivõrgu? · Vastutab Eesti elektrisüsteemi töökindla toimimise eest, et tagada pidev elektrienergia ülekanne tootjatelt tarbijatele. · Koosneb 137 alajaamast ja u 5100 km ülekandeliinidest pingetel 110-330 kV. · Võrgukaod alla 3 % 32. Mis on jaotusvõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis jaotusvõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod jaotusvõrgus( 7-8%)? · Põhiülesandeks klientide liitmine elektrivõrguga ning nende elektrivarustuse tagamine · Kasutatakse pingeid 35, 20, 15, 10 ja 6 kV ning madalpingena 220/380 V. · Koosneb 48 000 km õhuliinidest, 11 000 km kaabelliinidest, 21 000 alajaamast ja
4. Elamu on ühendatud AS Pärnu Vesi vee ja kanalisatsiooni võrkudega, AS Pärnu Soojuse tsentraal kaugkütte-, AS Eesti Energia 0,4KV elektri-, AS Eelioon side-, STV ja internetivõrkudega. 4.1. Elamul on kolm soojasõlme, mis asuvad sektsioonides A; E; H 3 4.2. Elamus on loomulik ventilatsioon. 4.3. Sooja ja külma torud magistraaltorustik ja püstikud on terastorudest. 4.4. Elamu saab toite maakabliga ringtoitena alajaamast. Elamul on 2 kilbiruumi, mis asuvad blokkides C ( toide korpustele A, B, C ja D) j F ( toide korpustele E, F, G, ja H ) 5. Elamus on kaks suurt saali nurga sektsioonides. 6. Majas on 315 elanikku, kuigi seda täpselt ei sa öelda, kuna paljud korterid välja üürinud üürnikud vahetuvad tihti. 4 2. KORTERIÜHISTU JUHTIMINE. Esialgne KÜ Papiniidu 35 põhikiri on registreeritud 10.08.1998. aastal.
Märja maa korral poole rohkem. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES - Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. - Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. - Ta haarab käega kõrist kinni. - Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. - Kannatanu kaotab peagi teadvuse. Tegutsemine võõrkeha puhul: Seni kui kannatanu on teadvusel ja köhib, saab ta oma võõrkeha ise välja köhida. Ärge
jul 41 P= (1.11) l ning juhtmeristlõikega 70 mm2 fiidri peaharu puhul kujul 51 P= (1.12) l Seost saab kujutada graafiliselt fiidri lubatava piirkonna piirikõverana (joon 1.5), mida võib kasutada 110 kV alajaamast toidetava 20 kV võrgu pingekao lubatavuse hindamiseks. Kui näiteks eeldada, et 110 kV alajaamast toidetava võimsaima ja pikima fiidri maksimaalkoormus ei ületa 40% alajaama summaarset koormusest PΣ ja et fiidri suurim pikkus l ei ole võrreldes kaugeima tarbija kaugusega lk rohkem kui l ≤ 1,2 l k , saab alajaamast toidetava 20 kV võrgu orienteerivaks lubatavaks raadiuseks pingekao lubatavuse poolest 50 mm2 ristlõike puhul (joon 1.6) 85,4
Tunnused: Lihasevalu, põletus, teadvusekaotus, kliiniline surm, šokk lihase valu; lihase kramp; südame seiskus, hingamise lakkamine. Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast, kuid see võtab aega. Väga tähtis on veenduda, et selles piirkonnas ei ole ühtegi inimest. Kannatanu võib olla otseses kokkupuutes katkenud liiniga, kuid samuti lamada maapinnal ja sealtkaudu olla voolu all. Kui keegi on jäänud voolu alla, siis tuleb võimalusel kutsuda appi täiskasvanu ning püüda kannatanut kõiki ohutusreegleid arvestades sealt vabastada. See tegevus on väga ohtlik. Kohale, kus õnnetus on toimunud
ennetada tugeva elektrilöögi. Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, dusi all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. Elektriliinidega seotud ohtudest Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et pall võib mänguhoos kogemata elektriliinidesse sattuda ja lühise põhjustada; elektripostide
ennetada tugeva elektrilöögi. Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, duši all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. Elektriliinidega seotud ohtudest Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et pall võib mänguhoos kogemata elektriliinidesse sattuda ja lühise põhjustada; elektripostide
o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes.Pärast iga hoone asendi määramist looduses märgitakse maha (tikutatakse) vundamentide teljed, mis tähistatakse vundamendikaevikust või kraavist väljaspool asuval märktaral või märkpinkidel (märkraamidel). Geodeedid märgivad maha elektritoitekaabli, vee- ja kanalisatsioonitrassi teljed. Mahamärkimine tehtud, siis alustatakse alalise elektrikaabli paigaldamist ja alaliste trasside rajamist. Elekter saadakse lähedal asuvast alajaamast. Vee-ja kanalisatsioonitrass ühendatakse olemasolevate trassidega. Ajutine elekter ja vesi saadakse eelpool nimetatud kohtadest. Samal ajal, kui geodeedid märgivad hoonet maha, alustatakse ehitusplatsi piiramist piirdeaiaga, piirdeaia tähistamist, infoviida paigaldamist. Aed paigaldatakse ühe väravaga. Aia paigaldamisel/ümbertõstmistel tuleb tagada aial paiknevate valvesüsteemikaablite häireteta töö. Tegevus tuleks kooskõlastada turvafirmaga G4S.
Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, dusi all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. Elektriliinidega seotud ohtudest Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et pall võib mänguhoos kogemata elektriliinidesse sattuda ja lühise põhjustada; elektripostide
ette nähtud hoonest kagu pool kinnistul asuvast soojuskaevust. Torude läbimiseks läbi 1. korruse põranda konstruktsioonide paigaldatakse enne betoonivalu läbiviigu hülsid. Need hülsid on varustatud kummitihendiga ja on ettenähtud toru konkreetse läbimõõdu jaoks. 2.5 Ehitusaegsed insenervõrgud 2.5.1 Ehitusaegne elekter. Ehitusplatsi varustamiseks elektrienergiaga paigaldatakse alaline kilp, ehitatava hoone põhja poolt. Toide kilbile saadakse Rakvere tänava alajaamast. Selleks kilbist paigaldatakse ajutine kaabel ehitusplatsi varustamiseks. Peakilbist on lubatud võtta 6x63A. Ehitamisaegset voolutarbimist mõõdetakse kilbis paikneva arvesti abil. Ajutised kaablid paigaldatakse nii, et nad ei segaks transporti ega tõstemehhanisme. Montaazi jõudmisel 1. korruseni, tehakse ajutine peakilp peakaitsega 63A hoone välisseinal. Korrustele paigaldatakse ajutised kilbid kaitsmetega 32A.
valgustuses ja välisvalgustuses, 90% -ni valgustusvõrkudes pingega 12 42 V (toitetrafo alampingepoolel). Lampide pinge ei tohi olla üle 105% nimipingest. Valgustusvõrgu koormus põhjustab seda toitvas trafos pingekao. Viimane sõltub trafo võimsusest, koormatusest, ja koormuse võimsus- tegurist cos . 4.4 VALGUSTUSVÕRGU KAITSE- JA JAOTUSSEADMED Elektrienergia, mis elektrijaamast või alajaamast tuleb toiteliinide kaudu, jaotatakse eri tarbijate vahel jaotusseadmete abil. Neid liine, mille kaudu elektrienergia saabub peajaotusseadmesse (näit. peakilpi), nimetatakse toiteliinideks ja liine, mis peajaotusseadmest väljuvad, jao- tusliinideks. Jaotusliinid suunduvad kas üksiktarbijani või järgmistesse jaotusseadmetesse, näiteks jaotuskappidesse. Nii on see kõigi valgustusseadmete korral, mida toidetakse ala- jaamast väljuva toiteliiniga
paiknevad alajaamad. Enamikku tarbijaid varustatakse energiaga 400 V pingega jaotusvõrgust. 93(113) Villu Vares Energia ja keskkond 9.2.1 Eesti elektrisüsteem Eesti elektrisüsteem on naaberriikidega seotud viie 330 kV ülekandeliiniga. Lätiga on Eesti ühendatud kokku kahe 330 kV liiniga üks Tartu ja teine Tsirguliina alajaamast. Venemaale läheb Eestist kokku kolm 330 kV õhuliini üks liin Balti EJ- st, üks liin Eesti EJ-st ning üks liin Tartu alajaamast (vt Joonis 9 .86). Alates 2006. aasta lõpust on Eesti elektrisüsteem ühendatud Soome elektrisüsteemiga 350 MW alalisvoolu merekaabli kaudu (Estlink). Joonis 9.86. Loode-Venemaa ja Balti riikide energiasüsteem Tabel 9.15 Eesti elektrijaamade installeeritud neto- ja kasutatavad tootmisvõimsused (01.09.2009)
poolt lubatavale nivoole (isegi, kui need pole ülekandevõrgu käesolevas arengustaadiumis saavutatud), et võimaldada võrgu edasist arengut. − Kontrollida tuleks alajaama lähedasi maste, arvestades lühisvoolu vähene- mist tänu liini näivtakistusele. Mastide kontroll katkestatakse seal, kus lühis- vool on vähenenud allapoole eelpool sätestatud nivoodest. Selle reegli kohaselt tuleks kontrollida 5 kuni 10 visangut alajaamast arva- tes. Tavaliselt on ülemäärasest võnkumisest mõjutatud ainult üks visang ja lühisvooludest tingitud mehaanilised ülekoormused mõjuvad ainult ühele või kahele alajaamaga külgnevale mastile. − Kontrollida tuleks kahefaasilise lühisvoolu I2f kui kõige ohtlikuma toimet. Lühise aeg tuleks määrata vastavalt kasutatud releekaitse tüübile, arvestades võimsuslüliti võimalikku tõrget. Laviinid, lumeveered. Mägipiirkondades, kus õhuliinid võivad olla avatud la-
See süsteem oli kasutusel ENSV kortermajades ja ettevõtetes. Sellel süsteemil on tõsine puudus kui 0juhe takeb liini keskel siis elektripaigaldise elektriseadmete metallkestad satuvad eluohtliku pinge alla. Tänapäeval seda süsteemi uusehitistes ei ole lubatud kasutada, selleasemel kasutatakse TN-C-S süsteemi. TN-S-C süsteem Seda süsteemi kastutakse tänapäeval eestis uutes ja ümber ehitatavates elamutes ning kontori hoonetes. Alajaamast majani tuleb pooluseline kaabel PEN juhiga(0ja maandus ühesjuhis), aga maja peakilbis on suur maanduslatt kus 0 eraldatakse sinisele(neutraal, N) ja kollane rohelisele(kaitsemaandus, PE) juhtmetele. Sellel süsteemil on järgmised ohud: kui pea maanduslati kruvid ei garanteeri tugevat ühendust maandus elektroodidega siis neutraaljuhi katkemisega võivad elektriseadmete metallis kestad sattuda pinge alla. Kuid maandus paigaldis ei granteeri väikest takistust alajaamani siis sellest
annaabi.ee 
