hooneid Trafoalajaam alajaam on kaht või enamat eripingelist transformer Lülituspunkt lülitusalajaam, lülitusseadmestikuga ja tavaliselt kogumislattidega alajaam milles puuduvad jõutrafod. Muundusalajaam muundureid sisaldav alajaam , mille põhiülesandeks on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks või vastupidi. Sagedusmuundusalajaam alajaam mis muundab antud sagedusega vahelduvvoolu teise sagedusega alajaamaks. Veoalajaam alajaam mille põhiülesandeks on elektrivõrgu toitmine. (pinge ) kõrgendusalajaam trafoalajaam ,mille trafode väljundpinge on kõrgem kui sisendpinge (pinge ) madaldusalajaam trafoalajaam , mille trafode väljumispinge on madalam kui sisenemispinge Sisealajaam alajaam mis on välismõüjude kaitseks paigaldatud siseruumi. Välisalajaam alajaam mis on ette nähtud taluma väiseid ilmastiku tingimusi.
Järgmisena lisatakse Sindi lisakoormus 700/300. Jooniselt 12 on näha, et sellise koormuse lisandudes langevad pinged väga palju alla lubatud piiri. Sindis on kõigest 184,91 kV, Paides 145,62 kV, Kiisal 278,22 kV ja Harkus 288,48 kV. Selle probleemi lahendamiseks ehitatakse Tartu-Sindi liin, aga jooniselt 13 on näha, et see lahendab probleemi kolmes alajaamas neljast. Harku alajaamas tõuseb pinge 321,46 kV-ni, Kiisal 318,10 kV-ni ja Paides 307,79 kV-ni. Ainukeseks probleemseks alajaamaks jääb Sindi, kus pinge endiselt alla lubatud piiri – 285,62kV. Sindi alajaama sõlmepinge saame korda, kui lisame liini Harku-Sindi (joonis14), siis tõuseb pinge 308,68 kV-ni. Joonis 12. Normaalrežiim Sindi lisakoormusega 11 Joonis 13. Sindi-Tartu uus liin Joonis 14. Harku-Sindi uus liin 12 2.7 Estlink 1 ja 2, Sindi 700 ja Harku 100/50 väljas
muundamine ja elektrienergia juhtimine elektritarvititeni. Suurtarbijate elektrivarustusssteem koosneb krgepingeliinidest, hest vi mitmest peaalajaamast, tarbijasisesest peajaotusvrgust, allksuste alajaamadest ja viimaste kaudu toidetavaist madalpingejaotusvrkudest, reaktiivvimsuse kompenseerimise seadmetest ja vajaduse korral elektrijaamadest. Viketarbijate elektrivarustusssteem (tkojad, elamud, korterid ) koosneb tavaliselt madalpingetoiteliinidest ja tarbijasisesest madalpingevrgust. Alajaamaks nimetatakse elektriseadet vi ehitist pinge, sageduse, voolu liigi vms. muundamiseks ja elektrienergia vi elektriliste infokanalite jaotamiseks. Muundamise mooduse jrgi jagunevad alajaamad: - trafoalajaamad - invertoralajaamad - vimendusalajaamad Meie uurime trafoalajaamu, mis koosnevad peamiselt trafodest ja lem- ja alampinge jaotusseadmetest. Alajaamu nimetatakse tarbijakompleksi jrgi rajooni-, tehase-, tsehhi-, linna-, maa- alajaamadeks.
annaabi.ee 
