joonistada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word). Töö tulemused: Tööle on lisatud joonis, kus kajastuvad liinilõikude pikkused. Allpool on tabel 1 kus on välja toodud liinilõikude pikkused, nende maksumus lõikude kaupa, kogumaksumus ja maksumus ühe majapidamise jaoks. Liinide kogumaksumus tuli 172700kr, mis teeb maksumuse ühele majapidamisele 9594,4 kr. Kalliks teeb liinide maksumuse väljumised alajaamadest, samuti hargnemised, aga hargnemisi polnud õnneks vaja teha. Tabel . Elektriliinide pikkused ja maksumused Liinilõik Liini pikkus (km) Kilomeetri hind(kr) Summa (kr) A-1 0,32 20 000 6400 1-2 0,22 20 000 4400 2-3 0,135 20 000 2700
17-11 0,22 1300 286 17-18 0,18 1300 234 B-15 0,17 1300 221 15-16 0,24 1300 312 Liinide hinna 5954 summa (EUR): Alajaamadest 4000 väljumiste hind (EUR): Hargnemiste hind 4000 (EUR): Elektriliinide 13954 maksumus antud piirkonnas (EUR): Maksumus ühe 2108,5
soojusvõrkudesse. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: · Balti SEJ 1390 MW, · Eesti SEJ - 1610 MW, · Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt), · Kohtla-Järve SEJ 39 MW ja IRU SEJ 190 MW. Elektritarbijaid varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. 3 Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Elektriseadmed jaotatakse: 1
4.GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest . Võimaldab GPS-seadmete abil määrtata ükskõik mis koha geograafilised koordinaadid. 5. GIS ehk geoinfosüsteem ( ruumiandmeid haldav infosüsteem kohateabesüsteem ) on infosüsteem, mis kogub, salvestab, analüüsib, töötleb ja esitab andmeid, mis on seotud mistahes objektide geograafiliste asukohtadega. 1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi. Kui elati küttimisest ja korilusest oli rahvaarv muutumatuna
Eesti suurimad elektrijaamad : Balti SEJ 1390 MW Eesti SEJ 1610 MW Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt) K-Järve SEJ 39MW ja IRU SEJ 190MW Elektritarbijad varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa, mis koosneb ainult elektriseadmetest : elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijast. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid nim elektriseadmeteks. Elektriseadmed jaotatakse : 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2
Selle info alusel arvutatakse välja kõigi magnetite vajaliku toitevoolu täpsed parameetrid (tugevus, suund, sagedus) ja edastatakse need alajaamadesse, mis väljastavad magnetitesse vajaliku voolu. Nii tagatakse rongi liikumine millimeeritäpsusega, samuti vajalik kiirendus, kiirus ja aeglustus lõppjaama jõudmisel. Rongis asuvate ja selle hõljumist tagavatele magnetitele annavad toitevoolu vagunis olevad akupatareid ning selle voolu parameetrid arvutada välja pardaarvutid. Kui peaks alajaamadest saabuv toitevool katkema, siis vajalikku voolu võivad anda ka rongis olevad tagavarapatareid. 4 3. Magnetpatjadel rongi positiivsed ja negatiivsed küljed Magnetpatjadel sõitvad rongid ei tekita mootori- või rattamüra, mis teeb rongist väga vaikse sõiduvahendi. Rong on keskkonnasäästlik, sest tarbib vaid elektrienergiat ega eralda kahjulikke heitgaase. Sõidurada ja veerem vajab vähem hooldust kui tavarongide puhul,
tunduvalt kallim ja aeganõudvam. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: Balti SEJ 1390 MW, Eesti SEJ - 1610 MW, Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt), Kohtla-Järve SEJ 39 MW ja IRU SEJ 190 MW. Elektritarbijaid varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Kogu energiasüsteemi talitlust tervikuna, s.h. elektri ja alajaamu ning ülekandeliine korraldavad vastavad valvetöötajad. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega,
Selle abil analsitakse ja plaanitakse elektrivarustust. Elektrienergia suhteline kulu - he tootehiku kohta tarvitatud energia. Tarbija elektrivarustuse ssteemi lesanne on elektrienergia vastuvtmine ja/vi genereerimine, energia edastusparameetrite (voolu liigi, pinge, sageduse) sobiv muundamine ja elektrienergia juhtimine elektritarvititeni. Suurtarbijate elektrivarustusssteem koosneb krgepingeliinidest, hest vi mitmest peaalajaamast, tarbijasisesest peajaotusvrgust, allksuste alajaamadest ja viimaste kaudu toidetavaist madalpingejaotusvrkudest, reaktiivvimsuse kompenseerimise seadmetest ja vajaduse korral elektrijaamadest. Viketarbijate elektrivarustusssteem (tkojad, elamud, korterid ) koosneb tavaliselt madalpingetoiteliinidest ja tarbijasisesest madalpingevrgust. Alajaamaks nimetatakse elektriseadet vi ehitist pinge, sageduse, voolu liigi vms. muundamiseks ja elektrienergia vi elektriliste infokanalite jaotamiseks. Muundamise mooduse jrgi jagunevad alajaamad:
mis on põhimaantee, on teised Haanja vallas asuvad riigiteed kõrvalmaanteed. Riigimaanteed on heas seisukorras. Kohalike teede seisukord on enamasti rahuldav. Tolmuvaba kattega on Ruusmäe-Kuklase tee, Rõuge-Rebäse-Haanja tee, Rõuge-Kurgjärve-Haanja tee Haanja ja Kurgjärve vahel. Saastatus on seda suurem, mida mürarikkam on piirkond. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf ) 1.3.2 Elektrivarustus Elektrivarustuses on probleemiks alajaamadest kaugelasuvate väiketarbijate elektrienergiaga varustamine. Samuti on vallas probleeme elektrikatkestustega ning voolu madala pingega. Nõrgalt on aga arenenud jaotusvõrkude juhtimise automaatika, mõõtesüsteemid ja rikete avastamise automaatika. Säästliku ellusuhtumise seisukohalt tuleks loobuda elektriküttest teiste kütteliikide kasuks. Näiteks elektrikütte automatiseerimine, valgustuse üleviimine
elektrivõrgul? · Energiasüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ja soojuse tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. · Elektrisüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrisüsteem koosneb elektrijaamadest ja elektrivõrkudest. · Elektrivõrk on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrivõrk koosneb elektriliinidest ja alajaamadest. 30. Kirjelda Eesti elektrisüsteemi. (tootmine, ülekandmine, milliste riikidega ühendatud on. 31. Mis on põhivõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis põhivõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod põhivõrgu? · Vastutab Eesti elektrisüsteemi töökindla toimimise eest, et tagada pidev elektrienergia ülekanne tootjatelt tarbijatele. · Koosneb 137 alajaamast ja u 5100 km ülekandeliinidest pingetel 110-330 kV. · Võrgukaod alla 3 % 32
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini
lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul. Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge/madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest. Elektrisüsteemis tuleb alati arvestada seadmete tõrkevõimalustega. Elektrijaamades, elektriliinidel ja jaotlates võivad tekkida lühised, kommutatsiooniseadmete ajamid võivad olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks peab võrgu riknenud elemendi võimsuslüliti(te)ga välja lülitama, siis eriti suurt töökindlust nõudvates ahelates
lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul. Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge/madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest. Elektrisüsteemis tuleb alati arvestada seadmete tõrkevõimalustega. Elektrijaamades, elektriliinidel ja jaotlates võivad tekkida lühised, kommutatsiooniseadmete ajamid võivad olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskkond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks tuleb võrgu riknenud element võimsuslüliti(te)ga välja lülitada, siis eriti suurt töökindlust nõudvates võrguosades
poolel. Kondensaatorpatareist võib küll alampinge poolel olla suurem kasu, kuna sellega kaasneb suurem efekt kadude osas, kuid kondensaatori ühiku maksumus kõrgemal pinge on väiksem, mida see metoodika ei arvesta. Sageli osutub linna- ja maavõrkudes otstarbekaks kompenseerida reaktiiv- võimsus peaaegu täies ulatuses. Kuna kondensaatorpatareide võimsused on standardsed, pole neid otstarbekas paigaldada kõikidesse väiksematesse jaotusalajaamadesse. Sel juhul tuleb alustada alajaamadest, kus on probleeme pingega (kus pinge tsentraalne regu- leerimine toitealajaamas ei taga tarbijaile vajalikku pingenivood). Elektrivõrgu pingeprobleemide lahendamisel võib juhtuda, et konkreetse tar- bija koormusgraafik erineb oluliselt võrgu summaarsest koormusgraafikust ja ühine tsentraalne pinge reguleerimine toitealajaamas ei rahulda tarbijat. Ka sel juhul on võimalik lahendada olukorda reaktiivvõimsuse eraldi reguleerimisega (kompenseerimisega) selle tarbija juures
annaabi.ee 
