Peeter asendatakse Petsiga. Maalapse nimi peab olema lühike ja koheselt mõistetav, selleks et vanemate käsk võimalikult kiiresti temani jõuaks ning kõnetatu tööle saaks hakata. Kellel siis aega on pikki nimesid hõikuda, maatöö ei oota. Palju on arutletud selle üle, miks on maakatel rohkem lapsi. Põhjusena on arvatud, et maal on elektrikatkestusi tihedamini kui linnas. Iga vihmasadu ning raasuke tugevam tuulepuhang võrdub tormiga, murdes puid elektriliinidele, alajaamades käivad alatihti vasevargad või, mine tea, ehk tõmbab pereisa ise korke välja, et talus tulevikus rohkem töökäsi oleks. Ei jõua ju Eesti Energia AS ka kõige eest vastutada. Maameestele heidetakse ette, et nad joovad palju. Palju on palju öeldud, aga selle vastu ei saa, et alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist. Või on kõrvaltalu peremees uue kombaini ostnud- see ju vaja ristida. Peamiselt mekitaksegi seda kangemat kraami garaazis, teada värk,
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse
· kaitseväikepingel pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik - töötavad (kuni 50 V ) elektriseadmed III klass Elektritraumade põhjused · elektriohutusnõuetest mittekinnipidamine lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus · mittekorras elektriseade või -tööriist lisaks esimeses punktis nimetatutele kontrolli puudumine · kaitsevööndi nõuete mittetäitmine eelkõige omavolilised tööd valdaja loata · muu metallivargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel Tööõnnetused · Aastas keskmiselt tööõnnetusi mis on seotud elektrienergia ja gaasiga on umbes 350, mis on kõvasti alla Eesti keskmise (u. 900) (100000 töötaja kohta) · Aastast 2005- 2017 on selles valdkonnas tööõnnetusi mis on lõppenud surmaga 4 Elekter · Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. · Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese
Joule'i Lenzi seaduse Q = I2 R t põhjal on siis suhteliselt väikesed ka soojuslikud energiakaod. Seetõttu tästetakse elektrijaamas trafode abil pinget ning enne energia jõudmist tarbijani madaldatakse pinge alajaamades trafode vahendusel sobiva väärtuseni. Ülesanne: Elektrijaama generaatori nimipinge on 13,2 kV ja nimivõimsus 66 MW. Elektrijaamast tarbimisrajooni viiva elektriliini takistus 2 . Leiame soojusliku võimsuskao elektriliinis juhul, kui energaiülekanne toimub generaatori nimipingel. Leiame võimsuskao ka siis, kui ülekandeliini pinge on tragode abil tõstetud väärtuseni 330 kV. Eeldame, et cos = 1 ja seega P = I U 10
4 Jõutrafode valik Trafo on elektromagnetiline seade, mis on ette nähtud vahelduvpinge muundamiseks jääval sagedusel. Elektrienergia muundamisel ja jaotamisel (elektrienergiat saadakse energiasüsteemist) tööstusettevõtete elektrivarustussüsteemides kasutatakse pinget madaldavaid pea- ja tsehhi alajaamasid. Peale eelnimetatute kasutatakse võimsate tarbijate toiteks spetsiaalseid alajaamu (näite. elektriahjude alajaam, elektrolüüsi alajaam, veoalajaam jt.). Kõikides alajaamades on kasutusel jõutrafod, mida toodetakse väga erinevatele nimivõimsustele ja pingetele. Joonis 3.4. AS Harju Elekter poolt toodetavad betoonkorpusega komplektalajaamad HEKA ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 7 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Jõutrafode valikul määratakse nende
Rikete kõrvaldamine 1.Edasilükkamatuid töid rikete kõrvaldamisel mis ohustavad või võivad ohustada elektrit, side ja telemehaanika ning soojusautomaatika seadmete normaalset tööd , tarbijate elektrivarustust või elektripaigaldist teenindav operatiiv personal teha töökäskloata kui need tööd on ameti või tööjuhendiga kohustuslikuks tehtud. 2.Rikete kõrvaldamisel kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus võib ühe poolse toitega 0,23-20kv liinidel ja 6-20kv ühe trafoga alajaamades töörühmajuhtija koos töörühmaga teha pingevabatööd ilma kaitselahutamise ja maandamise teadet saamata kui lülitajaks on töörühmajuhtija. Vajalikud kaitselahutamised ja maandamised teeb töörühmajuhtija lülitamis tööjuhtija korraldusel. Sellisel juhul täidab elektritööjuhi kohustusi töökohal töörühmajuhtija. Pärast töö lõpetamist eemaldab töörühmajuhtija maandused , pingestab elektriseadmed ja teatab sellest lülitamis tööjuhtijale. 3
enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades - Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot Trafode nimivõimsused 50,100,160,250,400,630,800,1000,1600,2500 kVa Pinge reguleerimine - Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ± 2·2.5% - Kasutatakse ka kolmeastmelisi reguleerimisdiapasooniga ± 5% Pinge reguleerimise võimalused - Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad - Jaotustrafode pinget saab muuta ainult väljalülitatud olukorras Trafode nimi- ja nimitalitluspinged 6-6.3±2·2.5%/o.410kV 10-10
ajal ning häirimise puhul. Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suurem sügisel marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks". Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja pojad, raibe. Vajadusel murrab ka suurulukeid ja koduloomi. Võimalusel sööb mett, kuid see on juhuslikuks toiduks mesilased leiab karu hääle (sumina) järgi, seetõttu saavad karud mõnikord surma kõrgepinge alajaamades. www.jahindusinfo.ee Jooksuaeg on mais-juunis ning munaraku arengus esineb latentsusperiood - tiinus kestab karul ainult 60 päeva. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris vähearenenutena (oravasuurused, pimedad, karvadeta), kuid kevadeks, talikorterist väljumise ajaks on nad piisavalt hästi arenenud. Pesakonnas on 1-3 (mõnikord kuni viis) poega. Karud ei
· Energiasüsteemis toimuvad aegajalt elektriliinide avariilised väljalülitamised, mille tagajärjel tarbijad jäävad ilma elektrita. · Elektriliine püütakse nii kiiresti kui võimalik uuesti sisse lülitada (taaslülitada). · Üle poole avariilistest väljalülitamistest on põhjustatud lühiajalistest lühistest (kestvus kuni mõni sekund). Lühiajalisi lühiseid tekitavad juhtmetele kukkuvad puuoksad, tugev tuul ning linnud ja loomad alajaamades. · Sel juhul on osutunud väga efektiivseteks taaslülituse automaadid, mis võimaldavad elektriliini teatud aja järel uuesti pingestada. · Taaslülitus võib olla ühekordne või mitmekordne (kuni 5 lülitust). 55. Selgita ebaõigete lülituste blokeeringute vajadust ning too näide lülitite lülitamisreegli kohta. · Et vältida valesid lülitusi, on ettenähtud nende blokeerimine. Tänu blokeerimisele
Xpoweri programmi. See tähendab, et graafikud ei ole pruugi olla üdini objektiivsed. Joonis 4.5 näitab, et vanimad alajaamad Saare- ja Hiiumaal pärinevad 1970-ndatest. Joonis 4.6. Alajaamade eeldatav seisukord arvestades peamiselt alajaamade vanust ja tüüpi Paljude alajaamade seisukord on mitterahuldav (joonis 4.6), mis tähendab, lähiajal peaks need alajaamad rekonstrueerima. Joonis 4.7. Trafo koormatus Trafo koormatus ületab osades alajaamades 100 % piiri (joonis 4.7). Kõnealustes objektides tuleks kaaluda trafode vahetamist võimsamate riistapuude vastu, sest eeldatavasti kasvab tulevikus tarbimine veelgi ja probleem süveneb. Joonis 4.8. Trafo õli leke Joonis 4.9. Trafo isolaator mustunud Joonisel 4.8 tuuakse välja kerge trafoõli leke näiteks keeviste juurest, lekke jäljed trafol. Üldiselt on tegemist Nõukogude Liidu aegsete trafodega, mis lähitulevikus lähevad rekonstrueerimisele. Joonisel 4
tuaalsetest graafikutest tippkoormuse suhtes). Nende alajaamade jaoks, kus tunnised koormusmõõtmised on kättesaadavad ainult kontrollmõõt- miste päevadel, tuleb piirduda nelja esindusööpäeva (talvine ja suvine töö- ja puhkepäev) graafikuga, kus on aga andmebaasidesse salvestatud aasta tunnikoormused, võiks koostada esindusööpäevade graafikud iga kuu või vähemalt nelja sesooni töö- ja puhkepäeva kohta. Alajaamades, kus kontrollmõõtmised on olemas ainult nelja tunni kohta ööpäevas, tuleb kasutada sarnasuse printsiipi. Koormusgraafikute sarnasusest tuleb lähtu- da ka nende prognoosimisel juhtudel, kui on oodata olemasoleva tarbi- misstruktuuri ja seega ka koormusgraafiku iseloomu muutumist. Ka koormuskestusgraafikute prognoosimisel rakendatakse sarnasuse põ- himõtet, lähtudes lähteaasta graafikute konfiguratsioonist. Koormuskes-
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE • Ahelate arvu ning juhtmete ja piksetrosside paigutuse valik − sellekoha- sed nõuded ja soovitused − nt EEE-s. Juhtmete ebasümmeetrilise paigutuse puhul tuleb üle 100 km pikkused 110…500 kV õhuliinid transponeerida ühe täistsükliga. Alla 100 km pikkused liinid transponeeritakse alajaamades (lõpumastil või lõpumasti ja alajaama portaali vahelisel visangul. Keskpingevõrkudes on soovitav faase transponeerida alajaamades. • Isolatsiooni konstruktsiooni valik − 110 ja kõrgema pingega liinides − rippisolaatorid − kesk- ja madalpingeliinides − reeglina tõirisolaatorid, pingutusmastidel ka rippisolaatorid. − isoleerjuhtmetele on soovitatav plasthülsiga kinnitusuurdega isolaatorid − võimaldavad vedada juhet veorullikuid kasutamata.
Arvukus Eestis: ~550 2003.a Toitumine: Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suurem sügisel marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks". Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja pojad, raibe. Vajadusel murrab ka suurulukeid ja koduloomi. Võimalusel sööb mett, kuid see on juhuslikuks toiduks mesilased leiab karu hääle (sumina) järgi, seetõttu saavad karud mõnikord surma kõrgepinge alajaamades. Sigimine; Jooksuaeg on mais-juunis ning munaraku arengus esineb latentsusperiood tiinus kestab karul ainult 60 päeva. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris vähearenenutena (oravasuurused, pimedad, karvadeta), kuid kevadeks, talikorterist väljumise ajaks on nad piisavalt hästi arenenud. Pesakonnas on 1-3 (mõnikord kuni viis) poega. Karud ei sigi igal aastal: pojad võõrduvad emapiimast alles 1,5 aastaselt ning jäävad ema hoole alla keskmiselt 3 aastaks
Rikete kõrvaldamine Edasi lükkamatuid töid rikete kõrvaldamisel, mis ohustavad või võivad ohustada elektri, side ja telemehhaanika või soojusautomaatika seadmete nomraalset tööd tarbijate elektrivarustust või elektripaigaldist teenindav operatiiv personal teha töökäskloata, kui need tööd on ameti või tööjuhendiga kohustuslikuks tehtud. Rikete kõrvaldamise, kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus võib ühepoolse toitega 0,23-23KV liinidel ja 6-20KW ühetrafoga alajaamades. Töörühmajuhtija koos töörühmaga teha pingevaba tööd ilma katse lahutamise ja maandamise teavet saamata kui lülitajaks on töörühmajuhtija. Vajalikud kaitselahutamised ja maandamised teeb töörühmajuhtija lülitamiste juhtija korraldusel. Sellisel juhul täidab elektritööjuhi kohustusi töökohal töörühmajuhtija. Pärast töö lõpetmist eemaldab töörühmajuhtija maandused, pingestab elektriseadme ja teatab sellest lülitamiste juhtijale
peale paigaldust. Eemaldada lahtine mustus kuiva- või väheniiske meetodiga. Pese põrand masinaga (punane pesuketas) või pehme harjaga ja butüülglükkoole sisaldava aluselise pesuainega, mille pH on alla 12. Jälgi kasutusjuhendilt aine toimeaega (15 min) ja vee soojust. Eemalda pesulahus veeimuri või kombineeritud põrandapesumasinaga. Loputa ja lase kuivada. Kaitsmine Vahatamist üldiselt ei soovitata. Tutvu alati valmistaja poolt antud juhenditega. ESD- ruumides, võimlates ja alajaamades kummi ei vahatata. Hoolduspuhastus Hoolduspuhastuseks soovitatakse kuivi, niiskeid, väheniiskeid, niiskeid ja märgasi meetodeid. Meetod vali mustuse tüübi ja määrduvuse järgi. Kasuta masinat kus ruumi suurus ja mööbel seda võimaldavad. Puhastusainena neutraalne ja nõrgalt aluseline aine. Vältida hooldusainete kihistumist. Kummipõrandatele võib teha kuivläigestust suurpööretega põrandahooldusmasinaga, läigestuskettaga. Reljeefsed pinnad pesta harjaga. Põhipesu
Kiud võivad katkeda kohe või teadmata aja pärast. Kummalgi juhul ei tarvitse pealt vigu paista. Kaabel võib olla erve välimusega, kuid kius võib olla tugev venitus, mis põhjustab enneaegse katkemise. Selleks on valguskaablitel spetsifikstsooniline tõmbtugevuspiir, mida ei tohi mingil tingimusel ületada. Alati tuleb jälgida kaablivalmistaja juhiseid, kaablipaigaldamisel. Metallivabade valguskaablite tundetus elektromagnetilistele häiretele ja äikesele lubab neid kasutada alajaamades. Elektrijuhtmetega ühenduses, elektriliinide äärde jms.,mida ei võimaldanud vaskkaabel. Kui metalli sisaldavad valguskaablid paigaldatakse pikalt mööda elektrilisi line, võib tekkida turvalisuse probleeme induksjoonjõu tõttu. Üldiselt kasutatakse sellistes paigaldustes metallitud kiude. Kaabli peen läbimõõt ja kergus lubavad kasutada suuri valmispikkusi. Pikkus on tavaliselt 2-4km, merekaablil isegi kuni 100km.
annaabi.ee 
