jätked 2 urujätket ja sabaniit. Levinud kogu maailmas. Eestis liike umbes 50. Selts: Kiililised (Odonata) Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm. Liitsilmade vahel paiknevad kolm väiksemat täpikujulist lihtsilma. Pea esiosa jagunenud laubaks ja kaheosaliseks näokilbiks. Haukamistüüpi suised jagunevad vahetult näokilbi all paiknevaks ülahuuleks, sellele külgedelt kinnituvateks paarilisteks üla- ja alalõugadeks ning altpoolt ülahuulele kinnituvaks kolmesagaraliseks alahuuleks. Suised kohastunud saagi püüdmiseks lennult. Pea esiküljele, laubast ülespoole kinnituvad 3-7 lülilised lühikesed harjasjad tundlad. Rindmik jaguneb järsult eraldunud väikeseks eesrindmikuks ja suurteks omavahel liitunud kesk- ja tagarindmikuks. Jalad pikad ja peenikesed; koosnevad puusast, pöördlast, reiest, säärest ja lülilisest, küünistega varustatud käpast. Mõlemad tiivapaarid ehituselt sarnased; kilejad,
(meenutavad sõrgu), teine paar lõugkobijad ehk pedipalpid. Vähkide suised: Pea kokku sulanud viiest lülist; nende jäsemeist on saanud kaks paari tundlaid (antenna), üks paar ülalõugu (mandibula) ja kaks paari alalõugu (maxilla). Üheharuste suised: Eristunud pea kannab enamasti nelja paari jätkeid: ühed tundlad (antennid), ülalõuad (mandiiblid) ja kahed alalõuad (maksillid); alalõugade teine paar on tihti liitunud paarituks alahuuleks. 48. Vähkide (Crustacea), üheharuste (Uniramia) ja küüsikloomade (Onychophora) jalgade võrdlus Vähkide jalad: Jalad kaheharulised. Üheharuste jalad: jalad lülistunud (6 lüli). Küüsikloomade jalad: Iga jalg kujutab endast tegelikult keha seina lülistumata väljakasvu, mis lõpeb kahe nõrga küünisega. Loeng: Putukad 49. Putukate (Insecta) ja loimurite (Tardigrada) võrdlus: ehituse ja eluviisi põhijooned
annaabi.ee 
