1) Emotsioonalse lähisuhte otsene defitsiit - vähese emotsionaalse tagasisidemega, probleemsed suhted ema või kasvatajaga. Esineb suurel osal nn. asotsiaalsete perede lastest. -grupikasvatus - lastekodudes, kus on suured lastegrupid, kellega töötab palju erinevaid inimesi, kel kõigil on oma kitsas töölõik, kuid kellest keegi ei süvene konkreetsesse lapsesse. Tulemuseks võivad olla kõik psühholoogilise haavatavuse vormid. 2) Emotsionaalse lähisuhte häiritus perekonnas: --alahooldus - tulemuseks on ebakindlus, ebaselge identiteet, vähene iseseisvus; --ülehooldus - kuna esineb mitmes vormis, võib ka tulemus olla mitmesugune "miski ei paku huvi", negatiivne enesehinnang või ennasthävitav käitumine. NB! Üle - ja alahooldus on mõnel juhul komneerunud (nt. alahooldus emotsionaalse kontakti ja armastusevajaduse osas ja kompensatsiooniks ülehooldus materiaalse hüvede, kontrolli vm. osas).
veresoonkonnahaigustesse. 32. Peamised riskifaktorid uimastitarbimise kujunemisel (personaalsed, perekondlikud, ühiskonna tasandil).Faktorid, mis suurendavad uimasti tarbimist nim riskifaktoriteks--1.individuaalsed ( temperament, madal enesehinnang, viletsad sotsiaalsed oskused, üldine apaatia, käitumishäired). 2. perega seotud faktorid ( vanemad tarvitavad uimasteid, vanemate salliv suhtumine, pinged perekonnas, vanemate lahutus, vanematepoolne üle- või alahooldus, raske majanduslik olukord).3. kooliga seotud faktorid (halb mikrokliima koolis, madalad akadeemilised saavutused, vanemate nõrk seotus kooliga). 4. sõpradega seotud faktorid ( sõbrad tarvitavad uimasteid). 5. ühiskondlikud faktorid ( uimastite kerge 10 kättesaadavus, sotsiaalne ebavõrdsus). 34. Närvilõõgastid e. depressandid: ained, lühi- ja pikaajalised mõjud.1. Alkohol- Toime organismile sõltub
annaabi.ee 
