võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku ehk on seal oskuseid, mida saab tulevikus rakendada? Me oleme üle elanud majanduskriisi ja riigieelarve kärped ning sellest raskemaidki perioode sõdade ja okupatsiooniga. See kõik on meie rahvale jätnud jälje. Me alahindame ennast, ei julge oma häid oskusi esile tuua jne. Kui sellest minevikust leida midagi head, on see kohanemisvõime. Võime hakkama saada ükskõik millises väljast peale surutud olukorras. Seega meie edu võiks tugineda kohanemisele. Aga mitte ainult. Eesti edu saab tugineda kolmele asjale: oma riigi armastusele ehk isamaalisusele, kohanemisvõimele ja ühtsusele, mida me oma tulevikult soovime. Peaksime olema uhked oma kannatuste üle.
vanemate vigu, ise sellest arusaamata. Sarnaseid vigu või saatusekäike on tehtud ka eelmistes põlvkondades. Seega lause, et meie lapsed peavad kandma vanemate patud, on tõe põhi all. Sarnased elumustrid ja käitumismallid kestavad edasi. Seepärast on üsna oluline analüüs, tahe muutuda ja õppida tehtud vigadest. Keegi meist ei ole eksimatu ja seda arvestades tuleks olla tolerantne eriarvamustes, uskumustes ja seisukohtades. Ajalugu on tähtis. Sageli me alahindame möödunut ja ei süvene. Elame tänapäevas ja arvame, et kõik on alles ees. Aga kui vaadata tagasi, siis näeb, et vaatamata riigikorrale on ajalugu on isiksuste ja võimuvõitluse kujundatud. 2
Ei ole. Ja ka Gini koefitsienti süüvides kipub ebavõrdsus olema sinna tsiviliseerituma Euroopa kanti. Kui kas või antud näidete kontekstis kodutöö ära teha, siis objektiivselt võttes on meil ikkagi hästi – lihtsalt sageli kaldume me reaalsust võrdlema oma illusioonidega, mitte reaalsusega. Reaalsus on läbimurre „kuldsesse miljardisse“ ja liikmelisus „rikaste riikide klubis“ ehk OECDs. Illusioon on paraku see, et me ülehindame taustsüsteemi, kus me asume, ja alahindame enda positsiooni selles süsteemis. Meie elustandard siin on maailma mõistes anomaalselt hea. See väide võib küll paljusid pahandada, kuid just sellise pildi numbrid maalivad. Nüüd selle juurde, mis mulle muret teeb Peamiselt see, et Euroopa Liiduga liitumisel käivitus ka sellise euroopaliku mõtteviisi import, mille juurdumiseks „seal“ on aega olnud aastakümneid ja mis meile pole ei omane ega kasulik. Nimelt meile selge ja mõõdetava elustandardi paranemise toonud üleminek
sünnitab teesklust. Ülekuulamine - suurem osa inimestest on küsimusesõltlased. Quebeci Inimarengu Instituudi kohaselt on küsimused igapäevases vestluses tavaliselt otsesema suhtlemise vilets aseaine. Enamasti on küsimused siiski vestluses õigustatud, siin all peatakse silmas suletud küsimusi, millele saab enamasti vastata vaid kas "ei" või "jah." Sellised küsimused sünnitavad tavaliselt kaitsereaktsioone ja vastupanu. Nõu andmine - nõuandmisega alahindame teise inimese intelligentsust ning oskusi hakkama saada. Tavaliselt nõuandjale jutustatakse ka tavaliselt vaid jäämäe tipp, mistõttu ei tea nõuandja pinna alla jäävatest tunnetest, raskustest ega muudest teguritest midagi. III kategooria on teise murede vältimine. Siia alla kuuluvad kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine ning rahustamine- need taktikad on tuntud võime poolest vestlus rappa ajada.
- Ülekuulamine (): mõned inimesed esitavad küsimusi lakkamatult (). Sellisel puhul kuivab vestlus peaaegu täielikult kokku. Kui neile kallid inimesed nendega nii vähe jagama nõustuvad (), otsivad küsitlejad abi kõsimustest, et teiselt inimeselt kübekegi () teavitust välja pinnida (). Kuid suurem küsimuste hulk annab suhtlemisse puhul hoopis () vastupidise efekti. - Nõu andmine: nõuandmisega alahindame teise inimese intelligentsust. Meil poleks nagu piisavalt usku sellesse, et probleemi omanik ise on piisavalt võimekas oma raskustest aru saama ja nendega toime tulla. Teine häda nõuannetega on see, et harva saab nõuandja ise probleemi ulatusest täit selgust Kui inimesed meiega oma muret jagavad, lasevad nad sageli paista vaid jäämäe tipul. Nõuandja ei tea midagi pinna () all
Sõnastage näide Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust). 9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma 10
Sõnastage näide. ▪ Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) ▪ Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) ▪ Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma ▪ Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) ▪ Haloefekt („peegeldus“, juhttunnus – meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meeldiv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse „mina-pilt“, mida kujundavad ettekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust). 9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma. 10
Suvine automatk Põhjamaadesse = kümned röntgeniülesvõtted iga osavõtjajaoks! Autosõidust, sealhulgas ka lõbusõidust keeldujaid, pole kohanud. Röntgeniülesvõttest keeldujaid on agkeeldujaid, pole kohanud. Röntgeniülesvõttest keeldujaid on aga küll ette tulnud, vaatamata riskile, mis tekib diagnoosi puudulikkusest. Ehk on põhjus selles, et ülehindame riski nende ohuallikate poolt, mida me meeltega ei taju ja samavõrd alahindame neid, mida tajume. 2 ALFA-, BEETA- JA GAMMAKIIRGUS Alfa- ja beetakiirgus on osakeste vood. Nad eralduvad aatomituumast ja neil on suur kiims ja energia. Alfa-osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta on suurem ja raskem kui beeta-osake ja liigub aeglasemalt. Suuruse ja aegluse tõttu ei suuda ta liikuda kuigi sügavale aine sisse
valdkondades. Immigrantidest ettevõtjad on USA-s väga palju panustanud tehnoloogia ja inseneri valdkonna arengusse (Lofstrom, 2014). USA-s on immigrantide ettevõtlikus ligi kaks korda suurem kui USA-s sündinud inimestel ning ühel neljandikul IT sektori ettevõtetest, mis on asutatud 2006-2012 aastal, on vähemalt üks immigrandist asutaja (Vandor & Franke, 2016). Kindlasti on USA-s paljud immigrandid teistsuguse taustaga kui Lähis-Ida sõjapõgenikud, aga ma arva, et me alahindame tegelikult meile saabuvaid immigrante. Mõnedes Lähis-Ida riikides on hariduse tase küllaltki kõrge ja sealt võivad meile saabuda andekaid ja töökaid töökäsi. Arvestades kui suure põhjalikussega Eesti taustakontrolli igale kvoodipagulasele teeb, siis ei tohiks olla raske leida ülesse just need, kes ka riigile ja kohalikule majandusele suuremat kasu toovad. Lisaks on Eestis juba niigi arenenud IT valdkond ning seda veelgi rikastada teistsuguse kultuuriga on ainult positiivne.
vormini jõudmist, mis on staatiline ja muutumatu. Täiskasvanuna pole meile enam hoopiski loomulik jääda avatuks, loobuda oma vanadest uskumustest ja vaadetest ning omandada uusi. Elu ei kujuta endast enam elusat, tulvavat voogu, kus kõik on muutlik. Me õpime tulemuslikult oma elamusi ja tundeid varjama ning alla suruma, aga tunnetuslikult teistele kättesaamatuks muutudes ei saa me ka muutuda. Üldjoontes võib öelda, et me kiidame heaks kõike, mida võime kogeda intellektiga, ja alahindame seda, mida kogeme tunnetega. Olla õnnelik tähendab olla tervenisti ja täielikult sina ise, anda ruumi tõelisele ja ehtsale selle asemel, et õnnelik välja näha. Õnn peitub eluhoiakus. TÄHTIS POLE SEE, KUIDAS SUL LÄHEB, VAID KUIDAS SA SEDA VÕTAD! Seepärast on aeg jätta oma elu üle kaeblemine. Näe pigem, et oled sellega toime tulnud, ning et sul on kogu aeg võimalus teha uusi valikuid. Võike õnneretsept 1. Aktsepteeri ennast ja jää iseendaks. 2. Ela praeguses ajas.
Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 3. Hoiaku olemus. ,,Kognitiine dissonants". Hoiaku muutmise võimalused. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise
konstruktiivne, siis ulatuslik küsitlemine viib vestluse ummikusse (Bolton 2007: 41). Nõuandmine- Nõuanded on teine sagedamini kasutatav teesulgude liik. Halvimal juhul on nad märk nn sekkumise komplektist. Kuigi olen teada saanud ja teistele õpetanud mitu põhjust, miks on nõuandmine harva konstruktiivne. Nõuandminse lõks on püsiv kiusatus, millele kiputakse järele andma. Mis siis nõuannetel viga on? Nõuandmisega alahindame teise inimese intelligentsust. Meil poleks nagu piisavalt usku sellesse, et probleemi omanik ise on piisavalt võimekas oma raskustest aru saama ja nendega toime tulema. Teine häda nõuannetega on see, et harva saab nõuandja ise probleemi ulatustest täit selgust. Kui inimesed meiega oma muret jagavad, lasevad nad sageli paistva vaid jäämäe tipul. Nõuandja ei tea midagi pinna all varju jäävatest raskustest, tunnetest ja muudest teguritest (Bolton 2007: 42).
annaabi.ee 
